Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai veevärgi ja kanalisatsiooni. Sellega seoses valmis 1911. a. 30 meetri kõrgune punasest tellisest ehitis, millel oli väikeste akendega kaheksakandiline puust ülaosa. Vesi pumbati linna staadioni lähedal asunud 134 m sügavusest puurkaevust reservuaari. Veepaagi maht oli 100 m3 ja aastane läbikäik 150 000 m3. Veetorn oli kasutuses uue üheksakorruselise elamu-veetorni valmimiseni 1960. aastal ja jäi pärast seda unarusse.
Viljandi Rotary Klubi, linnavalitsuse ja annetajate toel renoveeriti torn 2001. a. kevadeks. 2002. aastal sisustas Viljandi Muuseum torni kolmel korrusel püsinäituse. Lisaks torni tutvustusele ja ajaloolistele fotodele saab nautida avanevat vaadet Viljandile ja lähiümbrusele koos selgitustega fotodel ja kaardil.