TALLINNA ROTARY KLUBI JA EESTI ROTARY-LIIKUMINE
Sõjajärgne periood
1940. aastal lõpetas nõukogude okupatsioon rotary–klubide tegevuse Eestis. Väga paljude rotariaanide saatus oli ränk: arreteeritud ja hukatud või saadetud vangilaagritesse Venemaale. Keelatuks jäi rotary-liikumine ka järgneva saksa okupatsiooni ajal.
Alles pool sajandit hiljem oli võimalik poolelijäänud tegevust jätkata. Rotary liikumine taastati faktiliselt Tallinna Rotary Klubi taasloomisega. Kahjuks ei saanud kohe tegevust jätkata Eesti esimese klubi õigusjärglasena, sest puudus selle ajahetke rotary reeglitele vastav ühenduslüli – eelneva klubi liige. Okupatsioonid, sõda ja 50-aastane tegevuspaus jätsid oma jälje. Sarnaselt jätkasid esimese iseseisvusperioodi klubide tegevust Rotary Internationali liikmetena 04.02.1992 Tartu Rotary Klubi ja 27.06.1996 Nõmme-Tallinn Rotary Klubi. Ainult Nõmme klubi puhul oli olemas sõjaeelne klubiliige Bruno Wingisar (siis nimevorm Vingisaar), toonane Põllutööministeeriumi Veterinaartalituse ametnik, kes nüüd asus Soomes ja oli Luoteis-Helsinki RK liige. Ta valiti klubi auliikmeks.
Taastatud Tallinna RK tuumik koosnes Looduskaitse Seltsi Keskkonnakaitse Klubi liikmetest, mille alusdokumendile – “Mõte” – kirjutas 11.12.1984.a alla 31 inimest. Tänases klubis on 12 liiget sellest ajast (vt lisa 2). Esimesed teadmised rotary-liikumisest hakkasid taaslevima 1988.-89. aastatel. Tänane klubi oli juba 1989.a Rotary Internationali tingimustele vastav. Alates 09.04.1989 toimusid restoranis “Reeder” igal neljapäeval kell 19.00 asutatava rotary-klubi tasemel koosolekud ja alates 13. juulist 1989 tänaseni on meie kogunemised neljapäeviti kell 16.00.
Huvitaval kombel oli Tallinnasse tekkinud initsiatiivrühm ka teise klubi loomiseks, milleni siiski ei jõutud. 01.12.1989 kell 19.00 kohtusid Kadrioru lossis kahe potentsiaalse klubi liikmetega Tallinnasse saabunud RI president Hugh M.Archer, RI president 1980-81 Rolf Klärich ja RI Euroopa ja Aafrika Zürichis asuva büroo juhataja Per Brönner. RI presidendile jäi mälestuseks graafiline leht Raul Meelilt.
Rõhutada tuleks meie asutajaklubi Helsinki RK liikme Rolf Klärichi innukust ja olulisust nii meie klubi asutamisel kui esimestel tegevusaastatel. Rolle, nagu teda kutsuti rotariaanide ringis, oli lisaks aastatel 1970-71 RI direktor ja 1971-72 RI asepresident.
Rotary Internationalil oli kindel soov luua esimesed klubid N.Liidu territooriumil, kuid vaatamata meie valmisolekule tehti ilmne sisepoliitiline otsus kahe esimese klubi loomiseks Moskvas ja tolleaegses Leningradis 1990.a.
Tallinna Rotary Klubi võeti 05.märtsil 1991.a Rotary Internationali liikmeks järjekorranumbriga 27853. Charter-pidu toimus pühapäeval 05.mail 1991.a kell 17.00 restoranis “Astoria”. Charter-kirja andis charter-president Raivo Hellermale üle RI president Paolo V.C. Costa. Peo külaline oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel abikaasaga. RI presidenti saatis piirkonna 142 (järgnevast rotary-aastast nr 1420) kuberner Jorma Lampén abikaasaga. Asutajaklubiks oli taas Helsinki Rotary Klubi. Asutajaklubi poolne nn ristiisa oli Mikko Mannio. Samas rollis oli esimese klubi asutamisel Mikko isa Niilo Mannio (Helsinki klubi president 1931-32).
Tallinna RK on olnud koos Helsinki-Lauttasaari Rotary Klubiga asutajaklubiks Nõmme-Tallinn Rotary Klubile, mis kuulub RI liikmeskonda alates 27.06.1996. Charter-president oli Kaido Hääl. Charter-pidu toimus 28.09.1996 Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos. Peol osales 1939.aastast klubisse kuulunud Bruno Wingisar. Sellega taastati kõigi sõjaeelsete klubide tegevuse järgnevus.
Teise ja viimase klubina olime Tallinn Vanalinn Rotary Klubi asutajaks. Asutaja poolt olid nn ristiisad Hans Sittnikow ja Viktor Hütt. RI liikmeks saadi 15.03.1999. Charter-president oli Kaido Ehasoo. Charter-pidu toimus 12.06.1999 Maardu mõisas. Tegemist oli rotary-klubide ühe parima avapeoga eelkõige klubi liikmete endapoolse panuse tõttu eitamata suurepärast kohavalikut ja programmi taset.
Administratiivselt kuuluvad Eesti klubid Soome vanima piirkonna 1420 koosseisu. Tallinna RK õnnestus 1991.a olla neli kuud vana numeratsiooniga D142 koosseisus.
1997-98 rotary-aastast alates moodustati üle maailma Special Extension Area’d (SEA). Üks neist oli Special Extension Area Estonia, mida juhtis otsealluvusega RI presidendile Presidential Extension Administrator (PEA). RI presidendi ülesandel täitis PEA kohustusi 1997-99 Aarno Palm (D1420 kuberner 1995-96). PEA Aarno Palmi kinnitusel moodustati Eesti Rotary Juhtkond (Leadership Committee of Rotary in Estonia) koosseisus Aarno Palm – esimees, Viktor Hütt – aseesimees ja PEA eriesindaja, Jüri Kärner – PEA eriesindaja, Raivo Mändmaa – klubiteenistus, Riho Nittim – eriala- ja ühiskonnateenistus, Verni Loodma (1999.a algusest Kaljo Mitt)– rahvusvaheline teenistus ja noorsoovahetus, Raivo Pink – Rotary Fondiga seonduv. Eesti Rotary Juhtkonna otsusel loodi 1998.a alguses Eesti Rotariaanide Infopunkt. Tegevust alustati Tallinnas aadressil Raekoja plats 14 Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühinguga ühistes ruumides. Sekretäriks on tänaseni Evelin Tomson.
Eriterritooriumid olid mõeldud vaheetapiks, et nn uute rotary-maade klubide arvu tõsta piirkonna moodustamiseks nõutud tasemeni. Baltimaade puhul oli RI nägemus moodustada kolme riigi ühine rotary-piirkond. Selle vastu oli kindlalt Eesti ja natuke väiksema veendumusega Läti. Leedu pigem toetas ühispiirkonna loomist. 05.-06.05.1999.a RI presidendi ülesandel Eestit külastanud RI direktor 1999-2001 šveitslane Mario Grassi ja RI direktor 1998-2000 norralane Finn Johannessen uurisid Special Extension Area (SEA) Eesti tegevust ja tulevikunägemusi. M.Grassi oli ka RI Chairman of the Ad Hoc Committee on Rotary Extension. 6.mail toimus nende osalusel Eesti Rotary Juhtkonna laiendatud koosolek koos klubide presidentide ja tulevaste presidentidega. Vaatamata külaliste selgele huvile aidata kaasa Balti ühispiirkonna tekkele said nad vahetult klubide esindajailt selge ja põhjendatud vastuse selle ebaratsionaalsusest. M.Grassi ja F.Johannessen raport RI-le kinnitas rahulolu nähtu üle ja hindas rotary-tegevuse kõrget taset Eestis.
Rotary-aasta 1999-2000 jääb eriti meie jaoks üheks eriskummalisemaks ja soliidse rahvusvahelise organisatsiooni tegevuse ebaloogilisuse aastaks. RI kavandas mõnede piirkondade ümberkorraldamist, kuid ei saanud sellega rotary-aasta alguseks valmis. Samas vabastati kohustustest kõik Presidential Extension Administrator’d, meie puhul Aarno Palm. Omaalgatuslikult täitis vaakumi Eesti Rotary Juhtkond, mille senine aseesimees Viktor Hütt sai esimeheks. Aarno Palm oli valmis jätkama nõuandjana. Lahendusi otsiti Budapestis 07.-08.11.1999, kus toimus Presidential Districtin Workshop RI presidendi Carlo Ravizza juhtimisel ja RI presidendi 1994-95 Bill Huntley osalusel. Põhiküsimuseks oli Special Extension Area (SEA) tulevik. Eestit esindasid RI kutsel Viktor Hütt, Jüri Kärner ja Raivo Pink. Esindatud oli enamik Euroopa riike. Eesti, Läti ja Leedu esindajad moodustasid RI Vice President ja direktor 1998-2000 Abraham (Abe) Gordoni ja meile tuntud Finn Johannesseni juhtimisel töörühma arutamaks endiselt ühise piirkonna loomist. Arutusel osalesid Rootsi, Soome ja Taani piirkonnakubernerid. Seisukohad muutusid sedavõrd, et Leedu oli valmis jätkama üksi oma piirkonna moodustamist, mille muutis ebareaalseks RI poolt peatselt muudetud piirkonna klubide miinimumarvu tõstmine 30-lt 50-le. Eesti kinnitas oma soovi taasliituda Soome D1420 tegevusega. Tuleb ära märkida, et just Special Extension Area periood 1997-2000 ja eriliselt perioodi viimane aasta, mil kogu tegevus toimus ainult Eesti Rotary Juhtkonna vedamisel, on andnud erilise tõuke Eesti rotary-liikumise arengusse. Me arendasime 1999 – 2000 rotary-aastal iseseisvalt kõiki neid tegevusi, mis on omane rotary-piirkonnale. See kogemus kinnitas meie potentsiaali.
Uuest rotary aastast 2000-01 taastati endine olukord, mis toimib tänaseni. Eestlased kuuluvad Soome D1420, lätlased Rootsi D2410 ja leedulased Taani D1460 koosseisu. D1420 juhtkond küsitles eelnevalt kõikide klubide arvamust ja sai kinnitust jätkata koos Eesti klubidega ühes piirkonnas.
2000-01 rotary aastast võeti meil kasutusele asekuberneride nimetused. Asekubernerid on eelkõige kuberneri käepikendused nende poolt kureeritavates klubides. Esimesed kolm asekuberneri olid Riho Nittim, Raivo Mändmaa ja Vello Järvesalu.
Tallinna RK-st on tulnud senised Eesti klubide kontaktisikud. Viktor Hütt oli piirkonna kuberneri eriesindaja rollis 1995-97 ja 2000-01 olles 1997-99 Eesti Rotary Juhtkonna aseesimees (esimees A.Palm) ja 1999-2000 esimees ning juhtides alates 1998.a Eesti Rotariaanide Infopunkti tegevust. 2000-01 rotary-aastast alates on piirkonna nõukogus koht Eesti klubide esindajale. 2001-02 rotary-aastast tänaseni on Andres Sauter juhtinud Eesti Rotariaanide Infopunkti, esindanud meie klubisid ja koordineerinud nende ühistegevust. Tuleb rõhutada, et Eesti Rotary Juhtkond ja Eesti Rotariaanide Infopunkt on loodud Eesti rotary-tegevuse edendamiseks ja klubide ühistegevuse koordineerimiseks ja need ei ole ametlikult RI struktuuri kuuluvad.
Võimalike keeleraskuste vältimiseks on piirkonna tegevuses peale soome, rootsi ja inglise keele olnud 1995.-96. rotary-aastast alates kasutusel ka eesti keel. Peale eestikeelsete rotary–materjalide (rotary-klubi põhikiri, rotary-klubi eeskiri, rotary-klubi presidendi ja sekretäri manuaalid, uue klubi moodustamise reeglistik jms) ja kuberneri kuukirjade on tähtsamad klubiametnikud saanud ka koolitust oma emakeeles. Eriline koht on kahel eestikeelsel rotary-raamatul – “Rotary põhitõed” aprillist 1996 ja “Rotary. Organisatsioon ja tegevus” aprillist 2004. Esimese raamatu rahastasid Soome rotary-piirkonnad. Eesti klubid ostsid raamatud välja ja saadud raha annetati sihtkapitalile “Eesti Mõttelugu” Karl Leichteri raamatu “Keset muusikat” väljaandmise toetuseks. Mõlema rotary-raamatu koostaja oli Aarno Palm ja tõlkija Anne Hütt. Siinkohal suur tunnustus üle kümne aasta kõik kuberneride kuukirjad ja kirjalikud tõlked teinud, sageli üritustel tõlkinud ja eestikeelse rotary-terminoloogia tekkele enim panustanud Anne Hüttile.
Selge orientatsioon eestikeelsele asjaajamisele toimus Aarno Palmi kuberneri aastal, kes eristub teistest kuberneridest erilise missioonitundega suhtumise poolest Eesti rotary-liikumise arengusse. Tema rotary-kontaktid Eestis said alguse 1990-ndate esimesel poolel Viljandi RK loomisega ja järgnevate ühisprojektidega. A.Palm oli veendunud, et me peame kasutama emakeelset rotary-terminoloogiat, millele aitas eriliselt kaasa tema initsiatiivil trükitud kaks esimest eestikeelset rotary-raamatut. A.Palm oli parim valik juhtimaks PEA rollis Eesti klubide tegevust 1997-99. 35-aastase staažiga rotariaan, kolmekordne Paul Harris Fellow (üks PHF on Eesti klubide tänumärk) Aarno Palm on täna Porvoo-Läntinen RK liige.
Eesti rotary-liikumise juubeliaastal tegutseb Eestis 14 rotary-klubi, 3 Inner Wheel klubi ja 3 Rotaract klubi.