Ajalugu 1930-1940

TALLINNA ROTARY KLUBI JA EESTI ROTARY-LIIKUMINE

13.12.1929 – 1940

Esimene rotary-liikumisega seonduv daatum Eestis on 13. detsember 1929, mil loodi Tallinna Rotary Klubi 7-liikmeline organiseerimiskomitee koosseisus:

1.  Ants Piip – riigivanem 1920 -1921, välisminister 1919 -1940 viiel korral, Eesti saadik USA-s 1923 -1925, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor;

2.  Juhan Kukk – riigivanem 1922 -1923, rahaminister 1918 -1920, kaubandus-tööstusminister 1920 -1922, ETK (Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus), Eesti Panga ja Balti Puuvillavabriku direktor, Tartu Ülikooli majandusteaduse õppejõud, hilisem Rotary Internationali peaesindaja Balti riikides;

3.  Joakim Puhk – Eesti suurima kaubandusettevõtte “J.Puhk ja Pojad” omanik ja peadirektor, Suurkaupmeeste Ühingu esimees, Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees, Leedu aukonsul 1921 -1927, Soome peakonsul Eestis;

4.  Claus Scheel – Tallinna suurima erapanga “C. Scheel & Co” tegevdirektor

5.  Harry E. Carlson – USA konsul Eestis

6.  Johan Laidoner – kindral, sõjavägede ülemjuhataja 1918-20 ja 1934-40. I, II, III Riigikogu liikmena juhtis rahandus-, eelarve-, välis- ja riigikaitsekomisjonide tööd. Esindas Eestit Rahvasteliidu täiskogu istungitel Genfis. 24. 02.1928. a. valiti Tartu Ülikooli audoktoriks.

7.  Herbert S. Gott – Noorte Meeste Kristliku Ühingu peasekretär Eestis

Neist kõigist said ka klubi asutajaliikmed.

4. juulil 1930.a toimus klubi inauguratsioon USA ja Soome rotary-klubide delegatsioo­nide osalemisel. Rotary Internationali liikmeks taotlemise avalduses on see kuupäev kui klubi organiseerimise ja 24-liikmelise charter-nimekirja sulgemise päev.

2. augustist 1930 on Tallinna Rotary Klubi Rotary Inter­na­tionali liige.

Klubi charter-presidendiks oli Johan Laidoner. Esimeseks ase­pre­si­den­diks valiti Konstantin Päts – peaminister ja riigivanem 1918 -1938 kuuel korral, 1938 -1940 Eesti Vabariigi president, hilisem Tallinna RK ainus auliige. Teine asepresident oli Claus Scheel. Esimeseks sekretäriks sai Ants Piip ja teiseks Herbert S. Gott. Varahoidjaks oli Juhan Kukk. Juba 1931.a sai sekretäriks notar Jakob Kristelstein, kes pidas seda ametit kogu sõjaeelse perioodi.

Charter-pidu toimus reedel 23. jaanuaril 1931. aastal Seltskondlikus Majas, Aia tn 12. Samas majas hakati kogunema igal reede kell 14.00 nädalakoosolekule. 1938-39 rotary-aastast oli uueks klubikoosoleku kohaks hotell Kuld Lõvi endiselt reedeti 14.00.

Charter-kirja andis üle Rotary Internationali esindajana Paul Thorwall, asutajaklubi Helsinki Rotary Klubi charter-sekretär ja Paul Harrise sõber. Tallinna klubi oli maailmas 3352. rotary-klubi. Meile on teada 91 inimest, kes on olnud Tallinna RK liikmed vabariigi esimese iseseisvusperioodi jooksul (vt lisa 1).

Tallinna RK oli kahe järgneva rotary-klubi asutajaklubiks.

Tartu RK esimene kogunemine toimus 19. aprillil 1932. aastal vande­advokaat Oskar Rütli kodus. Eestvedajateks olid Oskar Rütli, kes valiti ka presidendiks, ja klubi ristiisa Ants Piip Tallinna RK-st. 19.01.1934. aastast on Tartu Rotary Klubi RI liige, kan­des järjekorranumbrit 3644. Charter-pidu toimus 29.-30. aprillil 1934. aastal Vanemuise teatris. Klubi iganädalased kogunemised toimusid teisi­päeva pärastlõunal ning ko­gu­nemispaigaks sai mõne aja pärast Vanemuise teater.

Kolmas Eesti klubi – Nõmme Rotary Klubi – asutati 21. aprillil 1936. aastal Nõm­mel elava Tallinna RK liikme Juhan Kuke patronaaži all. Inauguratsioon viidi läbi 26. aprillil 1937.a. 21. jaanuaril 1938.a võeti klubi RI liikmeks numb­ri 4555 all. Charter-pidu peeti 9. aprillil 1938.a. Rotary Internationali esindas Juhan Kukk kui värske Rotary Internationali peaesindaja Balti riikides. Asutajaliikmete nimekirjas oli 20 meest. Klubi kogunes igal esmaspäeva õhtul restoranis “Talveaed”.

1940. aastal taheti asutada rotary-klubi ka Viljandisse. Organi­see­ri­mis­ko­mi­tee eesotsas oli kohalik ETK direktor Mihkel Truusööt.

Meie piirkonnakaaslased soomlased jõudsid enne suurt sõda asutada 8 klubi: Helsinki –26.01.1927, Turu – 15.06.1929, Viiburi – 1931, Tampere – 12.06.1933, Oulu – 25.05.1934, Vaasa – 03.12.1935, Pori – 24.05.1938 ja Hämeenlinna – 20.01.1939.

Olulisemad sündmused sõjaeelsest perioodist olid veel:

1931 – Soome-Eesti rotary-päevad Helsingis

15.02.1932 – USA konsul ja Tallinna RK organiseerimiskomitee liige, asutajaliige Harry E.Carlson sai Eestile osutatud humanitaarsete teenete eest Punase Risti II järgu I astme teenetemärgi

19.-20.08.1932 – Eestit külastas Rotary asutaja Paul Harris. Peatus Laidoneri mõisas Viimsis. P.Harris istutas 19.08. Kanuti aia parki tamme

19.-20.11.1932 – Rootsi rotary-klubide kongressil osales Tallinna RK liige Helmut Schulmann

20.02.1933 – Helsinki Rotary Klubipresident Paul Thorwallile omistati Valgetähe teenetemärgi V klassi medal

03.03.1933 – klubi koosolekul kantakse ette klubile saabunud Paul Harrise Euroopa reisi aruanne, kus märgitakse Eesti ja Tallinna külastuse häid muljeid

24.06.1933 – Eesti-Soome-Läti rotary-päev Tallinnas samaaegselt X üldlaulupeoga. Tervitus Tallinna RK president Joakim Puhkilt, Riia RK president P.Schubertilt, turu RK president K.Toivonenilt, Tartu RK sekretär Hans Männikult, Honorary Comissioner Paul Thorwallilt ettekanne Rotary sihtidest ja praegustest ülesannetest

24.02.1934 – Eesti Vabariigi ja Rotary aastapäeva bankett. Tervitussõnad Klaus Scheelilt, vabariigi aastapäeva kõne „Riiklik iseseisvus ja vaimne kultuur” Gottlieb Neylt, Rotary 29-nda aastapäeva kõne Nikolai Nurmistelt, inglise-keelne tervitus banketti kaunistavaile daamidele Georg Toferilt, Ilmar Tannebaum kannab ette Honorary Commissioner Paul Thorwalli tervitustelegrammi. Järgneb ball klubis „Centum”.

01.-03.06.1934 – osalemine Põhjamaade rotary-klubide kongressil Helsingis

22.-23.04.1936 – Eestit külastas RI president Edward R. Johnson koos abikaasa, tütre ja pojaga ning RI Euroopa sekretäri Alex O. Potteriga. Vastuvõtjaks oli Tallinna Rotary Klubi eesotsas president A. Jürmaniga. RI presidendile anti üle Valgetähe teenetemärgi V klassi medal ja Euroopa sekretärile Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk

23.-24.05.1936 – Eesti-Läti-Leedu rotary-konverents Kaunases

17.10.1936 – Rootsi klubide kuberner Trolle külastab Tallinna

01.02.1937 – USA konsul ja Tallinna RK organiseerimiskomitee liige, asutajaliige Harry E.Carlson lahkub Eestist Balti ekspressiga, kell 19 on Tartu RK liikmete hüvastijätt Tartu raudteejaamas

16.06.1938 – 5. Balti rotary-kongress Riias. Eesti esindajaks oli Tallinna Rotary Klubi presidendiaastat alustav Karl Kornel. Arutati ühise piirkonna ja rotary-ajakirja võimalusi

02.-04.09.1938 – osalemine Rotary Euroopa piirkondlikul konverentsil Stockholmis

10.-11.09.1938 – Eestit külastas RI president Georg C. Hager abikaasaga. 10.09. kell 9 saabumine lennukiga Helsingist, Kehtna Majapidamiskooli külastamine ja lõunasöök, kell 22 õhtusöök Eesti rotariaanidega „Kuld Lõvis”. 11.09. tutvumine Tallinaga, kell 17 kellaviietee „Kuld Lõvis” koos daamidega, kell 21.30 ärasaatmine Balti jaamast

10.06.1939 – Balti rotary-päevad Kaunases üheaegselt Balti nädalaga

18.-23.06.1939 – Tallinna Rotary Klubi liige Paul Kogerman osales Rotary Internationali konvendil Clevelandis, USA

04.-05.11.1939 – Balti rotary-klubide presidentide ja sekretäride konverents Liepajas. Eesti klubisid esindas Tartu Rotary Klubi president prof Ludvig Puusepp

10.12.1939 – Tallinna Rotary Klubi 10.-ndat aastapäeva tähistav pealelõuna tee „Kuld Lõvis”

18.-24.02.1940 – Rotary Internationali 35.-ndat aastapäeva tähistav ürituste nädal

07.09.1940 – Tartu sisekaitseülema Paul Vihalema otsus nr 2064 Tartu-Valga prefekti 30.08. ettekande nr 46 põhjal Tartu Rotary Klubi ja teiste Tartu organisatsioonide sulgemise kohta. Nende tegutsemine on vastuolus töötava rahva huvidega või tegevuse jätkamine uues olukorras osutub ülearuseks. Suletud organisatsioonide vara likvideeriti. Sarnaselt lõpetati ka teiste klubide tegevus.