25.04.2016 / Postimees: Neli Eesti koolijuhti saavad välismaal reformimist õppida

Programmi koostööpartnerid annavad teada, et järgmiseks õppeaastaks said rahvusvahelise stažeerimisprogrammi stipendiumi Suure-Jaani Kooli direktor Epp Välba, Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk, Kuristiku Gümnaasiumi direktor Raino Liblik ja Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits. Sihtriigis viibimise ajal pakuvad neile professionaalset tuge ülikoolide õppejõududest mentorid.

Koolijuhid suunatakse välismaale Eesti Rotary eestvedamisel ja Rotary haridusfondi rahastusel, kuhu on panustanud kõik Rotary klubid ning ka teised annetajad.

Kõnealune viieaastane programm on hea näide erasektori algatusel arenenud koostööst avaliku sektoriga Eesti tuleviku nimel, teatas Rotary haridusfond.

Eesti Rotary Haridusfond_logo

Täismahus artikkel Postimehest

Järgmisel õppeaastal saavad neli Eesti koolijuhti õppida kuu aja jooksul Briti, Hollandi ja Sloveenia koolide juures muudatuste elluviimist, teatas haridus- ja teadusministeerium (HTM).

Rahvusvahelise stažeerimisprogrammi stipendiumi said Suure-Jaani Kooli direktor Epp Välba, Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk, Kuristiku Gümnaasiumi direktor Raino Liblik ja Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits. Sihtriigis viibimise ajal pakuvad neile professionaalset tuge ülikoolide õppejõududest mentorid.

Koolijuhid suunatakse välismaale Eesti Rotary eestvedamisel ja Rotary haridusfondi rahastusel, kuhu on panustanud kõik Rotary klubid ja ning ka teised annetajad.

Kõnealune viieaastane programm on hea näide erasektori algatusel arenenud koostööst avaliku sektoriga Eesti tuleviku nimel, teatas Rotary haridusfond.

Programmi eesmärk on anda direktoritele võimalus kogeda haridusuuenduste rakendamise mõju teistes riikides ning saada inspiratsiooni oma kooli arendamiseks, teatas HTM. Naastes tuleb igal osalejal viia oma koolis ellu arendusprojekt ning jagada kogemust avalikkusega.

Ministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver usub, et uuenenud õpikäsitust toetava ja õppijakesksema koolikultuuri areng saab alguse koolijuhist.

«Oluline on, et Eesti direktoritel oleks võimalus õppida ka teiste riikide kogemustest – saada kinnitust oma mõtetele, tuua tagasi värskeid ideid ning rakendada neid muutuste tegemisel,» ütles ta pressiteate vahendusel.

«See on ideaalne võimalus haridusuuenduste rakendamise mõju kogemiseks ning sealt edasi juba oma kooli arendamiseks. Kuigi igal stipendiaadil on oma konkreetne soov ja nägemus teemade osas, millega ta sihtriigis tutvuda soovib, on läbivaks tunnuseks muutuste juhtimine ja õppijakesksuse suurendamine,» ütles koolijuhtide arenguprogrammi koordinaator ja Eesti Rotary Klubide esindaja Olavi Otepalu.

  • Stipendium loodi Eesti Rotary Klubide ettepanekul ning lisaks koostöös Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga.
  • Stažeerimisprogrammi stipendiumile said märtsi keskpaigani kandideerida kõik Eesti üldhariduskoolide direktorid.
  • Programmis osalejad saavad külastada haridusuuendusi vedavaid riike ning neis ka kooli juhtimisest osa võtta.
  • Kohapeal on osaleja ülesandeks koolijuhi töövarjuks olemine, osalemine kooli planeerimistegevuses, koolis rakendatud uuenduste analüüsimine, võimalusel õppetöö läbiviimine jmt.
  • Järgmiseks õppeaastaks pandi välja stipendiumid Briti, Hollandi ja Sloveenia uuenduslike koolidega tutvumiseks.

 

Eesti Rotary Klubid

Allikas: http://www.postimees.ee/3667561/neli-eesti-koolijuhti-saavad-valismaal-reformimist-oppida
Allikas: https://www.hm.ee/et/uudised/neli-koolijuhti-asuvad-oppima-briti-hollandi-ja-sloveenia-kolleegidelt

Eesti Rotary Keskuse visiit Lätti, 2013

Teisipäeval, 3. detsembril võttis Eesti Rotary Keskuse juhatus ette visiidi Lätti, et mälestada Eesti rotariaanide nimel Riia kaubanduskeskuse tragöödias hukkunuid ning avaldada kaastunnet Läti rotariaanidele ja inimestele.
Meie neljaliikmelist delegatsiooni (Arvo V., Peep M., Raivo H. ja Sirje K.,) oli RC Riga Ridzene klubikoosolekule tervitama tulnud lisaks mitmetele külalistele Läti teistest klubidest ka Eesti Vabariigi suursaadik Mati Vaarmann, kes oma sõnavõtus tunnustas Eesti rotariaanide ühisalgatust teha piiriülest koostööd Läti rahvast tabanud õnnetuses kannatanute abistamiseks, nimetades seda ajalooliseks sündmuseks. Teadaolevalt on tegemist esimese omataolise algatuse ja koostööga alates 1932. aastast, mil loodi esimene klubi Lätis. Ka avaldas suursaadik lootust, et head suhted Eesti ja Läti rotariaanide vahel ei katke ka tulevikus.
Fondist ja toetusest: ühiselt allkirjastati resolutsioon, milles sätestati kogutavate vahendite säilitamine fondis “Latvijas Rotari Atbalsta Fonds”seni, kuni on selgunud õnnetuses kannatada saanud abivajavad sihtgrupid ja iseäranis need, kes kohesest riigi, kindlustusseltside ja muude organisatsioonide tähelepanust kõrvale on jäänud.
Kokkuvõtvalt: meie visiit kinnitas veendumust, et ellukutsutud toetusprojekt ja mälestuskontserdid on üks õigetest ja võimalikest viisidest, kuidas me rotariaanidena saame ühiskonda teenida ka kriitilistel momentidel.