9. juuni 2017 – Viru Rotary Klubi 5. sünnipäev Mäetaguse mõisahäärberis

Head rotariaanid!

09. juunil, mis on reedene päev, tähistame oma esimest väikest juubelit, saame nimelt 5 aastaseks!
Seega kutsume kõiki meie tänaseid ja endiseid liikmeid, külalisi vaderklubist
ning teistest klubidest meie sünnipäevale!

REGISTREERU aegsasti! Lisainfo: http://virurotary.ee/5-sunnipaev-maetagusel/

Kaugemalt tulijatele oleme selleks päevaks broneerinud viimased vabad toad mõisahotellis,
broneeringud oleme korraldanud nii, et soovi korral on võimalik jääda ka kuni pühapäevani.
Broneeri tuba, kasutades salasõna “Rotary sünnipäev” või saada broneering terje@moisahotell.ee.


Palume ka külaistel kaasa tuua oksjoniesemeid, sest kogume vahendeid Lüganuse hiies asuva leinapargi toetuseks ning istutame laupäeval, 10. juunil, kell 13:00 leinaparki ka Viru Rotary Klubi tamme.

Palun kanna sünnipäevapeo osalustasu 60 € osaleja kohta järgmisele kontole:
– Viru Rotary Klubi MTÜ EE071010220222811229

Terje Rattur
president 2016-2017
terje@tertur.ee

Viimsi Rotary klubi Eesti väärtkunsti suurel heategevusoksjonil Viimsi Mõisas 04.03.2017 esineb LIISI KOIKSON!

Viimsi Rotary klubil on rõõm teatada, et meie 4. märtsi suure kunstioksjoni ja peo ühel esinejal Laura Põldverel õnnestus pääseda Eesti laulu finaali! Kuid meile esineb sama lummav, kaunis ja kõigi poolt armastatud Liisi Koikson! Koos Raivo Tafenau bändiga.

Vaata infot jooksvalt www.viimsirotary.org ja facebookis https://www.facebook.com/ViimsiRC
Ühtlasi pikendame ürituse RSVP-d kuni 27.02.2017! e-mailile mihkel.mandre@gmail.com

Viimsi Rotary Klubi kutsub! Eesti väärtkunsti oksjon Mälupanga toetuseks ja aastapäeva pidu 04.03.2017

Viimsi Rotary Klubi kutsub! Eesti väärtkunsti oksjon Mälupanga toetuseks ja aastapäeva pidu 04.03.2017

Viimsi Rotary klubi kutsub aastapäeva peole!
Esmakordselt Viimsis – Eesti elava väärtkunsti oksjon!

Eesti kultuuritegijate Mälupanga toetuseks Maal, graafika, ehtekunst!

Teoste alghinnad tunduvalt odavamad galerii hindadest! 

Toimumise koht: Viimsi mõis – Eesti Sõjamuuseum, Mõisa tee 1, Viimsi Vald, Harju Maakond. Laupäeval 4. märtsil 2017. a algusega 18.00. Eesti Sõjamuuseumis oksjoni teoste näitus samal päeval 11.00-16.00.

Oksjon toimub Viimsi Rotary klubi aastapäeva peo osana.
Sul on võimalus osaleda oksjonil ja peol! Annetame oksjoni tulud Mälupanga tegevuse toetuseks!

Pileti hind 50-eurot. Tasuda ülekandega MTÜ Viimsi Rotary Klubi arveldusarvele E201700017003766321
Ülekandele märkida 04.03.17. ja osaleja ees- ja perekonnanimi. Sisse pääseb tasujate nimekirja alusel.
R.S.V.P hiljemalt 22.02.2016 e-mailile mihkel.mandre@gmail.com, tasuda saab ka sulas kohapeal.

Riietus – black tie
Pileti eest: buffet, vein, muusika, tants, buklett-kataloog, võimalus osaleda oksjonil. Avatud tasuline baar. Ostes pileti toetad ka Sina Mälupanga tegevust!

Üritusel saab kohtuda osade kunstnikega, tutvuda Mälupanga tegevusega. Teoste kataloog kureeritud kunstnike endi poolt, see tagab kõrge kvaliteedi! Oksjoni kataloog alghindadega nähtav kodulehel: www.viimsirotary.org ja facebookis https://www.facebook.com/ViimsiRC

Osade teoste kirjalik enampakkumine www.viimsirotary.org alates 08.02.2017 kuni 03.03.2017 seega mine alates 08.02.17 tutvuma teoste ja tingimustega! Lisaks võimalus osta väärt ehtekunsti väga hea hinnaga 04.03.17 üritusel kohapeal! Üle 25 tunnustatud Eesti kunstniku kelle teosed lähevad oksjonile:
Jüri Arrak, Sirje Eelma, Jaan Elken, Inga Heamägi, Jarõna Ilo, Loit Jõekalda, Virge Jõekalda, Pille Kivihall, Epp-Maria Kokamägi, Tarrvi Laamann, Tõnis Laanemaa, Silvi Liiva, Naima Neidre, Mall Nukke, Leo Rohlin, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Reti Saks, Kärt Summatavet, Evi Tihemets, Vive Tolli, Maria-Kristiina Ulas, Maarja Undusk, Kelli Valk, Benjamin Vasserman, Aili Vint, Mare Vint, Marje Üksine. Teoseid tutvustab kunstiekspert Jüri Hain.

Kärt Summatavet teeb eraldi selle ürituse jaoks uue originaalteose (pliiats, akvarell).
Õhtu muusikaline osa: Liisi Koikson koos Raivo Tafenau bändiga. 
Avakõne õhtul Mälupangalt: Mart Meri.
Õhtu kava:
18.00-18.30 kogunemine, tervitusnaps,
18.30-19.00 kõned,
19.00-19.30 muusika, buffet, baar,
19.45-21.45 teoste tutvustus ja oksjon,
22.00 kuni 24.00 vestlused kunstnikega, autogrammid, tants.

Mälupanga juhtkiri on Eesti 200 – nende tegevus on suunatud sellele, et peame elama selge vaatega tulevikku, uskudes, et Eesti tähistab südamerahuga ka Eesti 200 tähtpäeva! Siis on Mälupanga kogutud kultuurikihid see eluline materjal, mis aitab juba uutel eestlastel 100 aasta pärast paremini mõtestada eestluse olemust, meie kultuurilisi mustreid kõikides nüanssides ja veelgi julgemalt vaadata siis taaskord tulevikku, sest Eestit ei loodud ja Eestit me ka ei hoia ainult 200 aastaks.

Mis on Eesti Kultuuritegijate Mälupank

Eesti Kultuuritegijate Mälupank on kindla metoodika alusel korraldatud Eesti suulise kultuuripärandi kogumisaktsioon, mis toimub läbi intervjuude tegemise tuntud ja tunnustatud kultuuritegijatega. Intervjuud salvestatakse, salvestised säilitatakse. Digikogusse kogutakse suulist mälu – korjatakse ja talletatakse oluliste kultuuritegijate mälestusi. Eesmärk on talletada Eesti kultuurimälu kultuuritegijate endi ehedate ja redigeerimata jutustuste kaudu. Millisena nad mäletavad ennast Eestis ja Eestit endas nendes tegevustes, millega nad on jätnud jälje Eesti kultuuriellu. Kogutakse kogemusi ja teadmisi kultuuritegijate loominguliselt teelt, seega tervikuna meie kultuurimälu. Alustati kunstivaldkonnast, edasi võetakse jõudumööda fookusesse teadlased, sportlased, arstid, õpetajad, insenerid, arhitektid. Koostatud on süvaintervjuude küsimustik, välja on töötatud kindel metoodika, mis peab tagama võimalikult parima tulemuse. Vabatahtlikud intervjueerijad viivad läbi intervjuud ja koostavad sisulise ülevaate ning andmekogu, mis sisestatakse Mälupanga arhiivi. Salvestised võtab hoiule ja hooldamisele Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuurilooline Arhiiv. Kõik sõltub suuresti ka eestvedajatest, kes tahaksid hakata mälupanka koondama oma valdkonnakaaslaste kogemusi Eesti riigi ja ühiskonna edendamisest. Tegemist on seni vabatahtlikkusel põhineva tegevusega, mida koordineerib MTÜ.

Kuidas Eesti Kultuuritegijate Mälupank ennast ise tutvustab.

Eesti Kultuuritegijate Mälupanga loomist kannab tahe mõtestada süvendatumalt kultuurivaldkonna rolli Eesti tänapäeva ühiskonnas, et m.h kavandada selle arengusuundi pikemaks ajaperioodiks, kui seni oleme harjunud. Seniste kogemuste põhjalik teadmine on eeldus arukaks kavandamiseks. Mälupank tervikuna on uudne, aga ka ressursimahukas ettevõtmine, mida aitavad ellu viia nii mäluasutused, õppejõud, silmapaistvad loomeisikud, üliõpilased kui ka loomeliitude tegevliikmed kodanikualgatusena kannustatuna vastutustundest Eesti ja tema inimeste ees.

Me ei käsita mälupanka asjana iseeneses, kuigi ka ainuüksi kultuurilooliselt oleks tema väärtus hindamatu. Meile tundub, et praegusel muutuste ajal vajab Eesti ühiskond argumenteeritud arutelusid eesti kultuuri, eesti keele ja seega ka Eesti ühiskonna mõistlikest arengusuundadest harjumuspärasest pikemal ajajoonel. Võimatu on saavutada ühiskondlikke kokkuleppeid, kui mälu on lünklik, valikuline või puudub sootuks.

Mälupank on üheks oluliseks ettevõtmiseks selles tegevuste kimbus, millele oleme andnud sümboolse nime EESTI 200. Tahame, et see 200 kutsub mõtlema kaugemale kui igapäevaselt oleme harjunud – kas palgapäevast palgapäevani või valimistest valimisteni. Mõistlik on alustada kultuurivaldkonnast, et hoida rahvast, ühiskonda ja riiki põhiseaduse vaimus elusana.

Meie eesmärk on mälupanga tegevus käima vedada. Lõpptähtaega meie ei sea. See on nagu lõppematu teatejooks, kollektiivne tegevus, kus eelduseks on see, et teatepulga ülevõtja mäletab, mis asi see teatepulk on ja mida ta sellega tegema peaks. Kui enam ei mäleta, siis jooks katkeb. Kui õnnestub mälupank enam-vähem süsteemselt käima saada – ja miks ei peaks õnnestuma, kui juba praegu on tunda väga paljude inimeste tahet? –, siis on tegemist avatud süsteemiga. Ja sõltub eestvedajatest, kes tahaksid hakata mälupanka koondama oma valdkonnakaaslaste kogemusi Eesti riigi ja ühiskonna edendamisest, olgu nendeks siis teadlased, sportlased, arstid, õpetajad või insenerid.

Mälupanga vajadusest kõneldakse sageli. Teravalt meenub selle puudumine siis, kui mõni hea inimene, meie kultuuri ja elu-olu väärtustanud isik on meie seast lahkunud ja leiame end kahetsemas, et miks me küll õigel ajal talle ja tema teadmistele-oskustele süvitsi tähelepanu ei pööranud. Me tahame tunnustada inimesi, kes oma eeskuju, õpetuste, teadmiste ja oskustega on meie kultuuri edasi viinud. Igaüks omal alal.

Teiseks on suulise mälu kogumine tänapäeval väga laiaulatuslik ja hinnatud kogu maailmas. Mälupanga sisu muutub eriti köitvaks siis, kui selle maht on piisavalt suur, et märgata näiteks põlvkondlikku diskussiooni oma elukutse üle, leida olemuslikult sarnast ühisosa, väärtusi, eetilisi kokkuleppeid, mis on ajas püsima jäänud ja mis võiksid kesta ka edasi.

Kolmandaks on üldine kultuurikorraldus juba mõnda aega liikumas suunas, kus mälukeskne paradigma taandub ja asendub võrgustikupõhise kultuuriväljaga. Institutsioonide roll väheneb, projektipõhisus tükeldab aega ja tegevusi – mõnikord saab rääkida koguni kultuurikatkestustest. Ühismälu muutub lünklikuks. Teiselt poolt väheneb kirjaliku teksti lugemise, vastuvõtmise, aga ka selle loomise võime. Kirjalikku teksti oleme harjunud pidama mälu tagatiseks, teadmiste allikaks, aga talutava pikkusega tekstiks kipub kujunema säuts – 140 ja kogu lugu. Mälu aitab muutustega toime tulla. Mälu abil saab muutusi isegi juhtida, et mitte lausa nende laviini alla jääda ja hapnikupuudusesse sattuda. Tuhmunud mälu hägustab arusaama, kes me oleme ja miks me oleme just niisugused, nagu oleme. Ja hästi tähtis – mida me võiksime osata tahta homsest.

Mälupanga algatus ei ole ju midagi enneolematut – juba üle saja aasta tagasi lõi Jakob Hurda suulise pärandi kogumisaktsioon kogu maailmas ainulaadse pretsedendi vabatahtlike kirjasaatjate võrgustiku abil. Me ei teakski, et selline rikkalik loovus, eluterved tarkused ja kujutlusvõime meie esivanematel oli! Oleksime need teadmised kaotanud ja oma kultuurisideme unustanud.

Institutsionaalselt on mälupanga seis järgmine. Oleme koostanud süvaintervjuude küsimuskaare. Vabatahtlikud intervjueerijad viivad läbi intervjuud ja koostavad sisulise ülevaate ning andmekogu, mis sisestatakse Mälupanga arhiivi. Salvestised võtab hoiule ja hooldamisele Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuurilooline Arhiiv. Enamus Eesti suuremaid erialamuuseume – Kunstimuuseum, Arhitektuurimuuseum, Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Teatri- ja Muusikamuusem – on andnud mälupangale moraalse toetuse ja väljendanud koostöövalmidust oma võimaluste piires. Nende võimalused paraku on kasinad või lausa olematud, vabatahtlik töö ehk välja arvatud. Edaspidi kutsume ka kõiki teisi mäluasutusi ja organisatsioone (sh spordi ja hariduse valdkond) suulise mälu süsteemse kogumisega ühinema.

Hetkel on Mälupanga taha koondunud ligi viiskümmend vabatahtlikku, erinevate valdkondade esindajad, kes on juba nii oma mõttetööga kui ka konkreetsete tegevustega Mälupanga heaks panustanud. Praegu on käsil väljatöötatud süvaintervjuu formaadi katsetamine ja täiustamine ning kättesaadavaks tegemine kõigile huvilistele.

Mälupank on praegu käivitamise faasis. Vabatahtlikud intervjueerijad, annetajad ja toetajad, kes sõna otseses mõttes oma elu ja hinge, oma panuse tulevaste põlvede kasutusse annavad, on meie mälupanga üdi ja juur, kese ja vägi. Ent vabatahtlikkusel on piirid. Algatus on vaba tahe, esimesed sammud. Aga kodanikualgatusele toeks tuleb mälupangaga liita uurimiskompetents, sest lisaks kogumisele tuleb allikmaterjali süstematiseerida, litereerida ja lõpuks ka kõigile kättesaadavaks teha. Vaikivat riiulitäidet me ei taha, aga tühi riiul oleks hoopis rumal.

Mälupanka kogutu, konkreetne intervjuu või fail kannab olevikulist ajatemplit. Me ei või teada, mis väärtusi või teadmisi leitakse või mis järeldusi tehakse intervjuust või nende kogumist näiteks Eesti Vabariigi 200. sünnipäeva aegu. Mälupangaga me loome võimaluse järeldusi teha.
Mart Meri, eesti filoloog, kultuuripoliitika asjatundja
Kärt Summatavet, kunstidoktor, ehtekunstnik, graafik, õppejõud

 

 

Tallinn Reval Rotary Klubi Charter-pidu, 26. novembril 2016

Hea rotariaan
Oled väga oodatud Tallinn Reval Rotary Klubi Charter-peole, 26. novembrikuu päeval AD 2016 õhtul kell 19.00, restoranis Gloria.
Täpsem info ja kutse on manuses.
Dear rotarian
Tallinn Reval Rotary Club has the greatest pleasure to invite You to the Restoran Gloria, 
on the 26 of November 2016 at 7PM.
Please find attached invitation.
1000minormorris
tallinn-reval_26-11kutse

Tallinn Reval Rotary Klubi sai Charterkirja

Alates 30. juuni 2016 on Tallinn Reval Rotary Klubi ametlikult Rotary Internationali liige!

Kooskäimise koht on Savoy Boutique Hotell Tallinn, Linnamüüri kamber, igal esmaspäeval kl 18.00; aadress: Suur-Karja 17, 10148 Tallinn, http://www.tallinnhotels.ee/et/savoy-boutique-hotell.

Klubi Charter-president on Kristel Voltenberg ja sekretär Egle Kask.

TRRK_logo&tyyp_kuld

Sponsorklubiks on Tallinn Hansa Rotary Klubi.