Eesti Rotary ajalugu

Posted on by

Tallinna Rotary Klubi ja Eesti Rotary-liikumine 75

02.08.1930 – 02.08.2005

Esimene rotary-liikumisega seonduv daatum Eestis on 13. detsember 1929, mil loodi Tallinna Rotary Klubi 7-liikmeline organiseerimiskomitee koosseisus:

1.  Ants Piip – riigivanem 1920 -1921, välisminister 1919 -1940 viiel korral, Eesti saadik USA-s 1923 -1925, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor;
2.  Juhan Kukk – riigivanem 1922 -1923, rahaminister 1918 -1920, kaubandus-tööstusminister 1920 -1922, ETK (Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus), Eesti Panga ja Balti Puuvillavabriku direktor, Tartu Ülikooli majandusteaduse õppejõud,  hilisem Rotary Internationali peaesindaja Balti riikides;
3.  Joakim Puhk – Eesti suurima kaubandusettevõtte “J.Puhk ja Pojad” omanik ja peadirektor, Suurkaupmeeste Ühingu esimees, Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees, Leedu aukonsul 1921 -1927, Soome peakonsul Eestis;
4.  Claus Scheel – Tallinna suurima erapanga “C. Scheel & Co” tegevdirektor
5.  Harry E. Carlson – USA konsul Eestis
6.  Johan Laidoner – kindral, sõjavägede ülemjuhataja 1918-20 ja 1934-40. I, II, III Riigikogu liikmena juhtis rahandus-, eelarve-, välis- ja riigikaitsekomisjonide tööd. Esindas Eestit Rahvasteliidu täiskogu istungitel Genfis. 24. 02.1928. a. valiti Tartu Ülikooli audoktoriks.
7.  Herbert S. Gott – Noorte Meeste Kristliku Ühingu peasekretär Eestis
Neist kõigist said ka klubi asutajaliikmed.

4. juulil 1930.a toimus klubi inauguratsioon USA ja Soome rotary-klubide delegatsioonide osalemisel. Rotary Internationali liikmeks taotlemise avalduses on see kuupäev kui klubi organiseerimise ja 24-liikmelise charter-nimekirja sulgemise päev.
2. augustist 1930 on Tallinna Rotary Klubi Rotary Internationali liige.
Klubi charter-presidendiks oli Johan Laidoner. Esimeseks asepresidendiks valiti Konstantin Päts – peaminister ja riigivanem 1918 -1938 kuuel korral, 1938 -1940 Eesti Vabariigi president, hilisem Tallinna RK ainus auliige. Teine asepresident oli Claus Scheel. Esimeseks sekretäriks sai Ants Piip ja teiseks Herbert S. Gott. Varahoidjaks oli Juhan Kukk. Juba 1931.a sai sekretäriks notar Jakob Kristelstein, kes pidas seda ametit kogu sõjaeelse perioodi.
Charter-pidu toimus reedel 23. jaanuaril 1931. aastal Seltskondlikus Majas, Aia tn 12. Samas majas hakati kogunema igal reede kell 14.00 nädalakoosolekule. 1938-39 rotary-aastast oli uueks klubikoosoleku kohaks hotell Kuld Lõvi endiselt reedeti 14.00.

Charter-kirja andis üle Rotary Internationali esindajana Paul Thorwall, asutajaklubi Helsinki Rotary Klubi charter-sekretär ja Paul Harrise sõber. Tallinna klubi oli maailmas 3352. rotary-klubi. Meile on teada 91 inimest, kes on olnud Tallinna RK liikmed vabariigi esimese iseseisvusperioodi jooksul (vt lisa 1).
Tallinna RK oli kahe järgneva rotary-klubi asutajaklubiks.

Tartu RK esimene kogunemine toimus 19. aprillil 1932. aastal vandeadvokaat Oskar Rütli kodus. Eestvedajateks olid Oskar Rütli, kes valiti ka presidendiks, ja klubi ristiisa Ants Piip Tallinna RK-st. 19.01.1934. aastast on Tartu Rotary Klubi RI liige, kandes järjekorranumbrit 3644. Charter-pidu toimus 29.-30. aprillil 1934. aastal Vanemuise teatris. Klubi iganädalased kogunemised toimusid teisipäeva pärastlõunal ning kogunemispaigaks sai mõne aja pärast Vanemuise teater.

Kolmas Eesti klubi – Nõmme Rotary Klubi – asutati 21. aprillil 1936. aastal Nõmmel elava Tallinna RK liikme Juhan Kuke patronaa˛i all. Inauguratsioon viidi läbi 26. aprillil 1937.a. 21. jaanuaril 1938.a võeti klubi RI liikmeks numbri 4555 all. Charter-pidu peeti 9. aprillil 1938.a. Rotary Internationali esindas Juhan Kukk kui värske Rotary Internationali peaesindaja Balti riikides. Asutajaliikmete nimekirjas oli 20 meest. Klubi kogunes igal esmaspäeva õhtul restoranis “Talveaed”.

1940. aastal taheti asutada rotary-klubi ka Viljandisse. Organiseerimiskomitee eesotsas oli kohalik ETK direktor Mihkel Truusööt.

Olulisemad sündmused sõjaeelsest perioodist olid veel:

1931 – Soome-Eesti Rotary päevad Helsingis
1932 – Eestit külastas Rotary asutaja Paul Harris. Peatus Laidoneri mõisas Viimsis
23.-25.06.1933 – Soome-Eesti-Läti Rotary päevad Tallinnas samaaegselt X üldlaulupeoga
01.-03.06.1934 – osalemine Põhjamaade Rotary kongressil Helsingis
23.04.1936 – Eestit külastas RI president Ed.R.Johnson koos Euroopa sekretäri A. Potteriga. Vastuvõtjaks oli Tallinna Rotary Klubi eesotsas president A. Jürmaniga.
23.-24.05.1936 – Eesti-Läti-Leedu Rotary konverents Kaunases
1938 – osalemine Rotary Euroopa piirkondlikul konverentsil Stockholmis
07.09.1940 – Tartu sisekaitseülema Paul Vihalema otsus nr 2064 Tartu-Valga prefekti 30.08. ettekande nr 46 põhjal Tartu Rotary Klubi ja teiste Tartu organisatsioonide sulgemise kohta. Nende tegutsemine on vastuolus töötava rahva huvidega või tegevuse jätkamine uues olukorras osutub ülearuseks. Suletud organisatsioonide vara likvideeriti. Sarnaselt lõpetati ka teiste klubide tegevus.

Tallinna Rotary Klubi presidendid

1930-31 Johan Laidoner
charter-president
1994-95 Viktor Hütt
1931-32 Ants Piip 1995-96 Riho Nittim
1932-33 Claus Scheel 1996-97 Peep Aaviksoo
1933-34 Joakim Puhk 1997-98 Alar Tamkivi
1934-35 Arthur  Lossmann 1998-99 Aivar Ennok
1935-36 August Jürman 1999-2000 Jaak Tälli
1936-37 Juhan Kukk 2000-01 Andres Sauter
1937-38 Märt Raud 2001-02 Hans Sittnikow
1938-39 Karl Kornel 2002-03 Urmas Kaarlep
1939-40 Alfred Kalm 2003-04 Raivo Tamkivi
1991-92 Raivo Hellerma
charter-president
2004-05 Madis Kinks
1992-93 Rein Lang 2005-06 Rein Volt
1993-94 Laur Sarv 2006-07 Raivo Pertel

1940. aastal lõpetas nõukogude okupatsioon rotary-klubide tegevuse Eestis. Väga paljude rotariaanide saatus oli ränk: arreteeritud ja hukatud või saadetud vangilaagritesse Venemaale. Keelatuks jäi rotary-liikumine ka järgneva saksa okupatsiooni ajal.
Alles pool sajandit hiljem oli võimalik poolelijäänud tegevust jätkata. Rotary liikumine taastati faktiliselt Tallinna Rotary Klubi taasloomisega. Kahjuks ei saanud tegevust jätkata Eesti esimese klubi õigusjärglasena, sest puudus rotary reeglitele vastav ühenduslüli – eelneva klubi liige. Okupatsioonid, sõda ja 50-aastane tegevuspaus jätsid oma jälje. Sarnaselt jätkasid esimese iseseisvusperioodi klubide tegevust Rotary Internationali liikmetena  04.02.1992 Tartu Rotary Klubi ja 27.06.1996 Nõmme-Tallinn Rotary Klubi. Ainult Nõmme klubi puhul oli olemas sõjaeelne klubiliige Bruno Wingisar (siis nimevorm Vingisaar), toonane Põllutööministeeriumi Veterinaartalituse ametnik, kes nüüd asus Soomes ja oli Luoteis-Helsinki RK liige. Ta valiti klubi auliikmeks.
Taastatud Tallinna RK tuumik koosnes  Looduskaitse Seltsi Keskkonnakaitse Klubi liikmetest, mille alusdokumendile – “Mõte” – kirjutas 11.12.1984.a alla 31 inimest. Tänases klubis on 12 liiget sellest ajast (vt lisa 2). Esimesed teadmised rotary-liikumisest hakkasid taaslevima 1988.-89. aastatel. Tänane klubi oli juba 1989.a Rotary Internationali tingimustele vastav. Alates 09.04.1989 toimusid restoranis “Reeder” igal neljapäeval kell 19.00 asutatava rotary-klubi tasemel koosolekud ja alates 13. juulist 1989 tänaseni on meie kogunemised neljapäeviti kell 16.00.
Huvitaval kombel oli Tallinnasse tekkinud initsiatiivrühm ka teise klubi loomiseks, milleni siiski ei jõutud. 01.12.1989 kell 19.00 kohtusid Kadrioru lossis kahe potentsiaalse klubi liikmetega Tallinnasse saabunud RI president Hugh M.Archer, RI president 1980-81 Rolf Klärich ja RI Euroopa ja Aafrika Zürichis asuva büroo juhataja Per Brönner. RI presidendile jäi mälestuseks graafiline leht Raul Meelilt.
Rõhutada tuleks meie asutajaklubi Helsinki RK liikme Rolf Klärichi innukust ja olulisust nii meie klubi asutamisel kui esimestel tegevusaastatel. Rolle, nagu teda kutsuti rotariaanide ringis, oli lisaks  aastatel 1970-71 RI direktor ja 1971-72 RI asepresident.
Rotary Internationalil oli kindel soov luua esimesed klubid N.Liidu territooriumil, kuid vaatamata meie valmisolekule tehti ilmne sisepoliitiline otsus kahe esimese klubi loomiseks Moskvas ja tolleaegses Leningradis 1990.a.

Tallinna Rotary Klubi  võeti 05.märtsil 1991.a Rotary Internationali liikmeks järjekorranumbriga 27853. Charter-pidu toimus pühapäeval 05.mail 1991.a kell 17.00 restoranis “Astoria”. Charter-kirja andis charter-president Raivo Hellermale üle RI president Paolo V.C. Costa. Peo külaline oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel abikaasaga. RI presidenti saatis piirkonna 142 (järgnevast rotary-aastast nr 1420) kuberner Jorma Lampén abikaasaga. Asutajaklubiks oli taas Helsinki Rotary Klubi. Asutajaklubi poolne nn ristiisa oli Mikko Mannio. Samas rollis oli esimese klubi asutamisel Mikko isa Niilo Mannio (Helsinki klubi president 1931-32).
Tallinna RK on olnud koos Helsinki-Lauttasaari Rotary Klubiga asutajaklubiks Nõmme-Tallinn Rotary Klubile, mis kuulub RI liikmeskonda alates 27.06.1996. Charter-president oli Kaido Hääl. Charter-pidu toimus 28.09.1996 Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos. Peol osales 1939.aastast klubisse kuulunud Bruno Wingisar. Sellega taastati kõigi sõjaeelsete klubide tegevuse järgnevus.
Teise ja viimase klubina olime  Tallinn Vanalinn Rotary Klubi asutajaks. Asutaja poolt olid nn ristiisad Hans Sittnikow ja Viktor Hütt. RI liikmeks saadi 15.03.1999. Charter-president oli Kaido Ehasoo. Charter-pidu toimus 12.06.1999  Maardu mõisas. Tegemist oli rotary-klubide ühe parima avapeoga eelkõige klubi liikmete endapoolse panuse tõttu eitamata suurepärast kohavalikut ja programmi taset.
Administratiivselt kuuluvad Eesti klubid Soome vanima piirkonna 1420 koosseisu. Tallinna RK õnnestus 1991.a olla neli kuud vana numeratsiooniga D142 koosseisus.

1997-98 rotary-aastast alates moodustati üle maailma Special Extension Area’d (SEA). Üks neist oli Special Extension Area Estonia, mida juhtis otsealluvusega RI presidendile Presidential Extension Administrator (PEA). RI presidendi ülesandel täitis PEA kohustusi 1997-99 Aarno Palm (D1420 kuberner 1995-96). PEA Aarno Palmi kinnitusel moodustati Eesti Rotary Juhtkond (Leadership Committee of Rotary in Estonia) koosseisus Aarno Palm – esimees, Viktor Hütt – aseesimees ja PEA eriesindaja, Jüri Kärner – PEA eriesindaja, Raivo Mändmaa – klubiteenistus, Riho Nittim – eriala- ja ühiskonnateenistus, Verni Loodma (1999.a algusest Kaljo Mitt)– rahvusvaheline teenistus ja noorsoovahetus, Raivo Pink – Rotary Fondiga seonduv. Eesti Rotary Juhtkonna otsusel loodi 1998.a alguses Eesti Rotariaanide Infopunkt Tegevust alustati Tallinnas aadressil Raekoja plats 14 Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühinguga ühistes ruumides. Kuni 2006 oli sekretäriks Evelin Tomson.

Eriterritooriumid olid mõeldud vaheetapiks, et nn uute rotary-maade klubide arvu tõsta piirkonna moodustamiseks nõutud tasemeni. Baltimaade puhul oli RI nägemus moodustada kolme riigi ühine rotary-piirkond. Selle vastu oli kindlalt Eesti ja natuke väiksema veendumusega Läti. Leedu pigem toetas ühispiirkonna loomist. 05.-06.05.1999.a RI presidendi ülesandel Eestit külastanud RI direktor 1999-2001 šveitslane Mario Grassi ja RI direktor 1998-2000 norralane Finn Johannessen uurisid Special Extension Area (SEA) Eesti tegevust ja tulevikunägemusi. M.Grassi oli ka RI Chairman of the Ad Hoc Committee on Rotary Extension. 6.mail toimus nende osalusel Eesti Rotary Juhtkonna laiendatud koosolek koos klubide presidentide ja tulevaste presidentidega. Vaatamata külaliste selgele huvile aidata kaasa Balti ühispiirkonna tekkele said nad vahetult klubide esindajailt selge ja põhjendatud vastuse selle ebaratsionaalsusest. M.Grassi ja F.Johannessen raport RI-le kinnitas rahulolu nähtu üle ja hindas rotary-tegevuse kõrget taset Eestis.

Rotary-aasta 1999-2000 jääb eriti meie jaoks üheks eriskummalisemaks ja soliidse rahvusvahelise organisatsiooni tegevuse ebaloogilisuse aastaks. RI kavandas mõnede piirkondade ümberkorraldamist, kuid ei saanud sellega rotary-aasta alguseks valmis. Samas vabastati kohustustest kõik Presidential Extension Administrator’d, meie puhul Aarno Palm. Omaalgatuslikult täitis vaakumi Eesti Rotary Juhtkond, mille senine aseesimees Viktor Hütt sai esimeheks. Aarno Palm oli valmis jätkama nõuandjana. Lahendusi otsiti  Budapestis 07.-08.11.1999, kus toimus Presidential Districtin Workshop RI presidendi Carlo Ravizza juhtimisel ja RI presidendi 1994-95 Bill Huntley osalusel. Põhiküsimuseks oli Special Extension Area (SEA) tulevik. Eestit esindasid RI kutsel Viktor Hütt, Jüri Kärner ja Raivo Pink. Esindatud oli enamik Euroopa riike. Eesti, Läti ja Leedu esindajad moodustasid RI Vice President ja direktor 1998-2000 Abraham (Abe) Gordoni ja meile tuntud Finn Johannesseni juhtimisel töörühma arutamaks endiselt ühise piirkonna loomist. Arutusel osalesid Rootsi, Soome ja Taani piirkonnakubernerid. Seisukohad muutusid sedavõrd, et Leedu oli valmis jätkama üksi oma piirkonna moodustamist, mille muutis ebareaalseks RI poolt peatselt muudetud piirkonna klubide miinimumarvu tõstmine 30-lt 50-le. Eesti kinnitas oma soovi taasliituda Soome D1420 tegevusega. Tuleb ära märkida, et just Special Extension Area periood 1997-2000 ja eriliselt perioodi viimane aasta, mil kogu tegevus toimus ainult Eesti Rotary Juhtkonna vedamisel, on andnud erilise tõuke Eesti rotary-liikumise arengusse. Me arendasime iseseisvalt kõiki neid tegevusi, mis on omane rotary-piirkonnale. See kogemus kinnitas meie potentsiaali.

Uuest rotary aastast 2000-01 taastati endine olukord, mis toimib tänaseni. Eestlased kuuluvad Soome D1420, lätlased Rootsi D2410 ja leedulased Taani D1460 koosseisu. D1420 juhtkond küsitles eelnevalt kõikide klubide arvamust ja sai kinnitust jätkata koos Eesti klubidega ühes piirkonnas.
2000-01 rotary aastast võeti meil kasutusele asekuberneride nimetused. Asekubernerid on eelkõige kuberneri käepikendused nende poolt kureeritavates klubides. Esimesed kolm asekuberneri olid Riho Nittim, Raivo Mändmaa ja Vello Järvesalu.
Tallinna RK-st on tulnud senised Eesti klubide kontaktisikud. Viktor Hütt oli piirkonna kuberneri eriesindaja  rollis1995-97 ja 2000-01 olles 1997-99 Eesti Rotary Juhtkonna aseesimees (esimees A.Palm) ja 1999-2000 esimees ning juhtides alates 1998.a Eesti Rotariaanide Infopunkti tegevust. 2000-01 rotary-aastast alates on piirkonna nõukogus koht Eesti klubide esindajale. 2001-02 rotary-aastast tänaseni on Andres Sauter juhtinud Eesti Rotariaanide Infopunkti,  esindanud meie klubisid ja koordineerinud nende ühistegevust. Tuleb rõhutada, et Eesti Rotary Juhtkond ja Eesti Rotariaanide Infopunkt on loodud Eesti rotary-tegevuse edendamiseks ja klubide ühistegevuse koordineerimiseks ja need ei ole ametlikult RI struktuuri kuuluvad.

Võimalike keeleraskuste vältimiseks on piirkonna tegevuses peale soome, rootsi ja inglise keele olnud 1995.-96. rotary-aastast alates kasutusel ka eesti keel. Peale eestikeelsete rotary-materjalide (rotary-klubi põhikiri, rotary-klubi eeskiri, rotary-klubi presidendi ja sekretäri manuaalid, uue klubi moodustamise reeglistik jms) ja kuberneri kuukirjade on tähtsamad klubiametnikud saanud ka koolitust oma emakeeles. Eriline koht on kahel eestikeelsel rotary-raamatul – “Rotary põhitõed” aprillist 1996 ja “Rotary. Organisatsioon ja tegevus” aprillist 2004. Esimese raamatu rahastasid Soome rotary-piirkonnad. Eesti klubid ostsid raamatud välja ja saadud raha annetati sihtkapitalile “Eesti Mõttelugu” Karl Leichteri raamatu “Keset muusikat” väljaandmise toetuseks. Mõlema rotary-raamatu koostaja oli Aarno Palm ja tõlkija Anne Hütt.  Siinkohal suur tunnustus üle kümne aasta kõik kuberneride kuukirjad ja kirjalikud tõlked teinud, sageli üritustel tõlkinud ja eestikeelse rotary-terminoloogia tekkele enim panustanud Anne Hüttile.
Selge orientatsioon eestikeelsele asjaajamisele toimus Aarno Palmi kuberneri aastal, kes eristub teistest kuberneridest erilise missioonitundega suhtumise poolest Eesti rotary-liikumise arengusse. Tema rotary-kontaktid Eestis said alguse 1990-ndate esimesel poolel Viljandi RK loomisega ja järgnevate ühisprojektidega. A.Palm oli veendunud, et me peame kasutama emakeelset rotary-terminoloogiat, millele aitas eriliselt kaasa tema initsiatiivil trükitud kaks esimest eestikeelset rotary-raamatut. A.Palm oli parim valik juhtimaks PEA rollis Eesti klubide tegevust 1997-99. 35-aastase staa˛iga rotariaan, kolmekordne Paul Harris Fellow (üks PHF on Eesti klubide tänumärk) Aarno Palm on täna Porvoo-Läntinen RK liige.
Eesti rotary-liikumise juubeliaastal tegutses Eestis 14 rotary-klubi, 3 Inner Wheel klubi ja 3 Rotaract klubi.

TALLINNA ROTARY KLUBI LIIKMED 1930-40

1. Eduard Ahman – 08.04.1889 Võrumaa – 20.07.1942 Norilsk
Vabadussõjas rügemendiülema abi. Kolonel. Pärast sõda sõjavägede staabi topo-hüdrograafiaosakonna ülem, staabiülema II abi ja ratsaväe inspektor. Vabadusrist I/3. Vahistati 14.06.1941. Norillagi NKVD tribunali otsusega 16.12.1941 mõisteti surma. Hukati 20.07.1942.

2. Ants (Hans) Ahven – 08.05.1883 – 26.02.1965 Tallinn
1915 lõpetas Petrogradi Tehnoloogiainstituudi. 1921-1940 Riigikontrolli nõukogu liige, riigikontrolöri asetäitja.

3. Ado Anderkopp – 18.01.1894 – 28.06.1941 Tallinn
Õppis õigusteadust Tartu ja Peterburi ülikoolides. Asutava Kogu liige 1919-1920. Sõjaminister 1923-24, kohtu-siseminister 1930-33 kaks korda. “Vaba Maa” peatoimetaja 1921-29. I-V Riigikogu liige (Tööerakond). 1938-40 Riigivolikogu liige ja esimehe asetäitja. Vahistati 22.07.1940. Mõisteti NKVD sõjatribunali poolt surma ja hukati 28.06.1941.

4. Theodor Asu – 08.03.1897 – 07.12.1965 Stockholm
Võttis osa Vabadussõjast. Lõpetas 1924 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1924-31 Tallinna Linna Keskhaigla röntgenilabori abijuhataja. A-st 1932 Eesti Arstide Erahaigla direktor ja röntgeni-raadiumi osakonna juhataja Tallinnas. 1944 Rootsi. 1951-55 Umea haigla radioloogia osakonna abijuhataja, a-st 1955 Kalixi haigla röntgeniosakonna ülemarst.

5. Harry Edwin Carlson – 1877 -?
Tallinna RK organiseerimiskomitee liige, charterliige
USA asekonsul Maini-äärses Frankfurdis, Oslos, Kaunases. 1926-32 konsul Tallinnas, 1943 Stockholmis.

6. Richard Devid – 1893 – 05.06.1942
Hotell “Kuld Lõvi” omanik. Vahistati 14.06.1941. Tribunali otsusega 21.03.1942 mõisteti surma. Suri laagris 05.06.1942.

7. Kaarel (Karl) Eenpalu (Einbund) – 28.05.1888 Tartumaal – 27.01.1942 Vjatlag
Kirovi obl.
charterliige
1919-1920 riigikontrolör, 1920, 1921-1924 ja 1924-1926 siseminister. Teda peetakse Eesti politsei rajajaks. 1926-1934 (vaheaegadega) III, IV ja V Riigikogu esimees. 1934-1938 siseminister ja peaministri asetäitja, 1938-1939 peaminister. 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu, 1938-1940 Riigivolikogu liige.
Lõpetas H. Treffneri eragümnaasiumi, õppis 1909-1914 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, tegi lõpueksamid Moskva Ülikooli juures. 1914-1917 I maailmasõjas, 1917-1918 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 5. patarei ülem. 1918-1919 Vabadussõjas Tartu kooliõpilaste pataljoni, 1919 2. suurtükiväepolgu 7. patarei ülem. 1910-1912 ja 1915 “Postimehe” toimetuse liige, 1918 toimetaja, 1920 “Tallinna Teataja”, 1924 “Kaja” peatoimetaja. 1925-1940 pidas Hellema talu Rae vallas Aruküla lähedal. 1939-1940 “Eesti Fosforiidi” peadirektor Maardus.

1927-1932 Haridusliidu, 1928-1933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees, 1930-1932 Noorte Kotkaste peavanem, 1930-1935 Eesti-Poola Ühingu, 1932 Põllutöökoja esimees, 1924-1940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees, 1923-1940 Eesti Olümpiakomitee liige jm.
1922 2. suurtükiväepolgu ohvitseridekogu, 1929 Poola-Eesti Ühingu, 1932 Kaitseliidu Tartu Maleva Õppurmalevkonna, 1936 Tartu Eesti Põllumeest Seltsi, 1936 Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu, 1938 Eesti Loodusvarade Instituudi auliige, 1937 Rae valla aukodanik. 1918 avaldas raamatu “Õiguslik riik”, töid ka raamatukogunduse jm aladelt.
Vahistati 24.07.1940. Suri Vjatka vangilaagris Kirovi oblastis.

8. John Girard de Soucanton – 27.03.1894 -?
AS Tallinna Köievabrik John Carr tegevdirektor. AS Loksa Tehased direktor.

9. Herbert S. Gott
Tallinna RK organiseerimiskomitee liige,  charterliige

Noorte Meeste Kristliku Ühingu (YMCA) peasekretär Tallinnas.

10. Adam Barthold (Berthold) Gustav Grünbaum – 14.11.1904 – 10.05.1979
München
Lõpetas 1927 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 1927-32 vandeadv M. Pungi, 1932-36 M. Schlifsteini abi, 1935-40 AS “Laferme” tubakavabriku direktor Tallinnas. 1940-41 Saksa saatkonna ametnik Tallinnas. 1941 Saksamaale. Majandusnõunik Posenis, hiljem Idaalade Ministeeriumi referent Tallinnas, Riias ja Berliinis. 1943-45 Saksa armees. 1947-50 majandusabi juhataja Augsburgi abikomitees, a-st 1951 ametnik USA okupatsioonivägede juures.

11. Heinrich Gutkin – 13.06.1879 – 11.10.1941 Sevurallag
Tallinna Juudi Ühispanga juhatuse esimees. Riidekaupluse omanik, Juudi Kultuuromavalitsuse abiesimees. Juudi kultuuromavalitsuse esindaja Rahvuskogu Teises Kojas. Vahistati 14.06.1941. Suri laagris.

12. Kotri (Gottfried) Hangelaid (ka Hacker või Hakker) – 26.12.1887 –
25.08.1961 Saksamaa
Lõpetas 1913 Wismari Polütehnikumi diplomeeritud insenerina. Projekteeris ja ehitas Kunda mõisa käest renditud Aru turbarabasse Eesti esimese turbaküttel töötava elektrijaama ning sealt Eesti esimese ühest asulast teise viiva kõrgepinge ülekandeliini (15 kV), millega jõudis 18. oktoobril 1918.a. elektrivalgus Rakveresse.1919-29 Tallinna Tehnikumi õppejõud. 1927-39 Riigi Turbatööstuse, Eesti Metsa ja Tselluloosi AÜ, AS Keskkassa direktor. Asus 1939 ümber Saksamaale.

13. Aleksander Hellat – 20.08.1881 Tartus – 28.11.1943 Kemerovo
Õppis 1896 – 1900 Peterburi Sõjaväemeditsiiniakadeemias ja 1903 – 09 Peterburi Ülikoolis õigusteadust. Tegutses vandeadvokaadina Riias ja Tallinnas 1918. aastani, oli Tallinna miilitsaülem 1917, Tallinna linnapea 1918, EV prokurör 1919, siseminister Otto Strandmani ja Jaan Tõnissoni valitsustes 1919-20, saadik Riias 1920-22, Varssavis 1922-23, välisminister Juhan Kuke valitsuses 1923, saadik Soomes 1923-31 (aastal 1927 lühikest aega välisminister), asevälisminister 1931- 33 ning riigikohtunik 1933-40. Vahistati 24.09.1940. Mõisteti NKVD tribunali poolt 08.01.1941 surma. Surmaotsus asendati 15.02.1941 10-aastase vangistusega. Suri Kemerovo oblastis Izhemlagi laagris.

14. Oskar Hinto – 24.07.1882 Tartumaa – 16.12.1961 Tallinn
1912 lõpetas Peterburi Tehnoloogiainstituudi. Kuni 1921 töötas Venemaal sisevete ja turbatööstuse alal. 1921-35 Tallinna Tehnikumi õppejõud. 1927-36 majandusministeeriumi tööstusosakonna direktor. 1936-40 Eesti Metsa- ja Tselluloosi osaühisuse juhatuse esimees. Pärast sõda töötas põllumajandusministeeriumis. EÜS “Põhjala” liige.

15. Robert Holst – 21.12.1885 – 19.04.1943 Sverdlovski obl. Vosturallag
Mitmete Tallinnas asunud suurettevõtete nagu AS “Silva, AS “Aeronaut”, kompvekivabrik “Riola” asutaja ja direktor. Vahistati 14.06.1941. NKVD tribunali otsusega mõisteti 01.07.1942 10-ks aastaks vangi. Suri vangistuses.

16. Max Hurt – 10.07.1871 – 26.04.1938 Tallinn
Lõpetas 1896 Peterburi Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. 1898-1920 AS Treugolnik teenistuses Peterburis. 1920-25 Eesti kaubandus-tööstusministri abi, 1925-38 Kaubandus-Tööstuskoja direktor.

17. Karl Imelik – 19.01.1894 – 13.05.1943 Venemaa
Kaubandus-Tööstusministeeriumi tööstusosakonna direktor, majandusministri abi. Vahistati 13.07.1941. NKVD tribunali poolt mõisteti 12.09.1942 10-ks aastaks vangi. Suri vangistuses.

18. Karl Ipsberg – 03.01.1870 – 27.06.1943 Vjatka
1897 lõpetas Riia Polütehnikumi ehitusinsenerina. 1898-1911 töötas Venemaal Rjazan-Uurali ja Taga-Baikali raudtee ehitustööde juhatajana ning Smolenski raudteepiirkonna ülemana. 1911-1917 tegutses Tallinnas mitmesuguste suurehituste projekteerija ja ehitustööde juhatajana. Eesti Tehnika Seltsi Tehniliste Erikursuste kuratooriumi esimesel koosolekul 16.08.1918  valiti kursuste juhatajaks, seega tänapäeva TTÜ esimeseks rektoriks. 1918-19 Eesti raudteede ülem, teedeminister 1921-24, 1928-33 uute raudteede ehitusameti juhataja, ühtlasi 1931-22 kaubandus-tööstusminister. Asutava kogu ning I ja II Riigikogu liige. Esimese Eesti korporatsiooni Vironia loojaid. Eesti Tehnika Seltsi asutaja 1917 ja juhatuse liige. Ekspert Tartu rahukonverentsil 1920. Vahistati 14.06.1941. Suri vangistuses.

19. Jüri Jaakson – 04.01.1870 – 20.04.1942 Sosva Sverdlovski oblast
Lõpetas 1896 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Tsaariajal töötas vandeadvokaadina. 1915-19 Tallinna Linnapanga juhatuse liige. 1917 Eestimaa kubermangukomissari abi, 1917-18 Maanõukogu liige ja abiesimees, 1918 Ajutise Valitsuse peavolinik varade ülevõtmisel Saksa okupatsioonivõimudelt. 1918-20 kohtuminister, 1920-34 I-IV Riigikogu liige, 1926-40 Eesti Panga president, 1935-38 Riigi Majandusnõukogu, 1938-40 Riiginõukogu liige. 1898-01 Viljandi Põllumeeste Seltsi ja seltsi “Koit” esimees, Riia eestlaste karskusseltsi, 1902-05 Riia Eesti Seltsi “Imanta”, 1906-14 Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi juhatuse esimees, 1904-20 Eesti Aleksandrikooli kuratooriumi liige ja esimees, 1915-19 Põhja Eesti Põllumeeste Keskseltsi esimees, Tallinna Majandusühisuse nõukogu esimees. 1936 asutas Hugo Treffneri Gümnaasiumi juurde endanimelise sihtkapitali (20 000 krooni). Vahistati 14.06.1940. Mõisteti NKVD tribunali poolt surma ja hukati.

20. Karl Jürisson – 23.10.1900 – 13.05.1953 Vorkuta
1919-20 Vabadussõjas. Lõpetas 1926 farmatseudina Tartu ülikooli cum laude, 1927 magister. 1930-40 Gnadeberg-Leydeni apteegi juhataja ja kaasomanik Tallinnas, 1935-40 Rohuteadlaste Koja esimees, 1939-40 Eestimaa Rohu- ja Apteegikaubanduse Ühingu “AS Ephag” juhatuse esimees. 1938-40 Riigivolikogu liige. Vahistati 05.10.1940. NKVD tribunali otsusega 08.03.1942 mõisteti 8-ks aastaks vangi. Vabanes 10.10.1948. Viibis seejärel asumisel Vorkutas.

21. August Jürima – 04.09.1887 – 15.08.1942 Vjatlag Kirovi obl.
charterliige
Lõpetas 1914 Königsbergi Ülikooli põllumajanduse erialal. Asutava Kogu ning I-V Riigikogu liige. Teedeminister 1929-31, majandusminister 1932-33, siseminister 1939-40. Vahistati 5.10.1940. Suri vangistuses.

22. Alfred Kalm – 14.03.1883 – 1959
Lõpetas 1909 Riia Polütehnikumi. Ostis 1917 Keila mõisa. 1920-30-ndatel ärimees ja laevareeder Eestis. Põgenes suvel 1940 Rootsi.

23. Hugo Kasse – 05.11.1869 – 12.09.1941 Berliin
charterliige
Lõpetas 1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 1906-25 kohtunik Vladivostokis. 1925-38 Kohtukoja liige. 1938-39 Riigikohtunik. 1941 Saksamaale.

24. Richard Kinghorn
Norra konsul Eestis.

25. Hermann Koch – 02.04.1882 – 29.03.1957 Saksamaa
Jurist. 1918-19 Saksa vähemusasjade minister EV valitsuses. “Port Kunda” ja “Asserin” juhatuse esimees 1920-30ndatel. Lahkus 1941 Saksamaale. Saksa okupatsiooni ajal organisatsioonis “Todt” tsemenditööstuse juht Eestis.

26. Paul Kogermann – 05.12.1891 – 27.07.1951 Tallinn
Lõpetas 1918 Tartu Ülikooli keemikuna. Dr. sc. Techn. 1934 (Zürichi Tehnikaülikool), akadeemik 1938. 1936-40 Tallinna Tehnikaülikooli orgaanilise keemia professor ja õlikivide labori juhataja. 1936-39 Tallinna Tehnikaülikooli rektor, 1939-40 haridusminister. Vahistati 14.01.1941. Erinõupidamise otsusega 04.03.1942 mõisteti 5-ks aastaks vangi. Vabastati 02.03.1945, kui asendamatu spetsialist. 1945-51 Tallinna Polütehnilise Instituudi orgaanilise keemia ja pürogeensete protsesside kateedri professor ja kateedrijuhataja.

27. Hanno Kompus – 05.03.1890 – 25.10.1974 Montreal
1909-1918 õppis Riia Polütehnikumi arhitektuuriosakonnas. 1919-20 haridusministeeriumi kunstiosakonna juhataja. 1920-22 “Estonia” teatri dramaturg ja näitejuht. Täiendas end 1922-23 Dresdeni Riigiooperis. 1923-36 ja 1940-44 “Estonia” ooperilavastaja, 1925-29 “Estonia” direktor. 1936-40 Riigi Ringhäälingu saatekava juhataja. Põgenes 1944 Rootsi, sealt 1951 Kanadasse. Oli tegev Montreali Eesti Teatris.

28. Jaan Kopvillem – 12.07.1885 – 13.05.1956 Stockholm
Dr. Phil 1927 (Zürichi Tehnikaülikool). 1928-36 Tartu Ülikooli õppejõud (a-st 1935 professor). 1936-44 Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud. 1944 põgenes Rootsi. 1945-53 AB Höganäs-Billesholmi uurimiskeskuse keemik.

29. Karl Kornel – 25.08.1882 – 19.09.1953 Irkutski oblast
Lõpetas 1923 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 1926-27 kaubandus-tööstusminister. 1930-40 Eesti Telegraafiagentuuri direktor. Asutava Kogu ning II ja III Riigikogu liige. Vahistati 28.11.1945. NKVD tribunali otsusega mõisteti 10.04.1946 10-ks aastaks vangi. Suri vangistuses.

30. Jakob Kristelstein – 16.05.1889 – 31.5.1968 Tallinn
charterliige
Lõpetas Moskva Ülikooli 1916. 1917-19 Tartu linnasekretär. 1922-40 notar Tallinnas, 1940-41 Rakveres, 1944-50 Tallinnas. Vahistati 04.03.1950. NKVD tribunali otsusega 14.05.1951 mõisteti 5-ks aastaks vangi. Vabanes 13.04.1953. Tuli Eestisse tagasi.

31. Hans Kubu – 05.01.1892 – 06.09.1942 Solikamsk
1916 lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna, 1917 ordineeriti. 1917-40 Tallinna Jaani koguduse, 1940-41 Tallinna Niguliste koguduse õpetaja. 1921-40 Hans Kubu Eragümnaasiumi (a-st 1937 Tallinna Erakolled˛) direktor. Vahistati 28.06.1941. NKVD tribunali otsusega 9.05.1942 mõisteti 5-ks aastaks vangi. Suri vangistuses.

32. Juhan Kukk – 13.04.1885 – 04.12.1942 Kargopollag Arhangelski obl.
Tallinna RK organiseerimiskomitee liige, charterliige
Õppis 1904-1910 Riia Polütehnikumi kaubandusosakonnas. Riigivanem 1922-23. 1917-18 Maavalitsuse rahandusosakonna juhataja, 1918-19 Ajutise Valitsuse rahandus- ja riigivarade minister, 1919-1920 Eesti Vabariigi rahaminister, 1920-21 kaubandus-tööstusminister. 1921-22 I Riigikogu esimees. 1922-24 Eesti Panga direktor. 1917-19 Maanõukogu, 1919-20 Asutava Kogu, 1920-26 I-II Riigikogu liige. 1919-30 Eesti Ühistegelise Liidu nõukogu esimees. 1923-24 ja 1926-30 Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse direktor, oli mõnda aega ka selle nõukogu esimees. Aastast 1920 Rahvapanga juhatuse esimees, tarbijate ühingu “Oma” juhatuse, hiljem nõukogu liige, 1931-40 AS Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku (Balti Manufaktuur) juhatuse esimees, 1933-40 ASi “Kreenbalt” direktor. 1925-40 “Riigi Turbatööstuse” (a-st 1936 AS “Eesti Turbatööstus”) nõukogu esimees, 1930-31 Börsikomitee abiesimees ja Kaubandus-Tööstuskoja pankadesektsiooni esimees, 1937-40 Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige suurtööstuse sektsiooni esindajana, 1936-40 Üleriigilise Tekstiilitöösturite Ühingu esimees jm. 1933-34 Tartu Ülikooli krediidi- ja tööstuspoliitika õppeülesande täitja. 1929-40 Eesti Suusaklubi esimees, 1938-39 Eesti Kergejõustikuliidu esimees. Rotary Internationali peaesindaja Balti riikides. Vahistati 16.10.1940. NKVD tribunali otsusega 08.03.1941 mõisteti 8-ks aastaks vangi. Suri vangistuses.

33. Hugo Kukke – 01.03.1898 – 03.08.1942 Sverdlovsk
Lõpetas 1927 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, 1932-33 haridus- ja sotsiaalminister. 1934-35 siseministri abi. 1935-40 “Uue Elu” peatoimetaja. Vahistati 14.06.1941. Mõisteti 15.07.1942 NKVD tribunali poolt surma. Hukati 03.08.1942.

34. Friedrich Kuusekänd – 08.04.1898 – 194? Kirovi obl.
Osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Kuni 1925 kaadriohvitser. Lõpetas 1924 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 1925 Rakvere-Paide, 1925-28 Tallinn-Haapsalu rahukogu kohtuameti kandidaat, 1928-29 Jõhvi jsk, 1928-36 Tallinna 1. jsk kohtu-uurija, 1934-35 Siseministeeriumi Politseivalitsuse direktor, 1936-40 Tallinna ringkonnakohtu liige. Vahistati oktoobris 1940. Suri vangistuses.

35. Nikolai Köstner – 26.03.1889 – 17.02.1959 Kairo
1915 lõpetas Moskva Kaubandusinstituudi. Kaubandus-tööstus ja teedeminister 1918-20. 1918-20 Eesti delegatsiooni liige Pariisi rahukongressil. 1921-22 Eesti diplomaatiline esindaja USA-s. 1922-27 rahandusministeeriumi nõunik. 1926-27 ja 1931-35 Tartu Ülikooli õppejõud. 1928-32 valitsuse komissar Eesti Pangas. 1932-40 Rahvasteliidu komissar Bulgaaria Riigipangas. A-st 1941 kuni surmani Egiptuse Riigipanga teenistuja Kairos.

36. Eduard Laaman – 12.02.1888 – 01.09.1941 Kirov
charterliige
1912 lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna. 1919 Pariisi rahukonverentsil Eesti delegatsiooni ajakirjandussekretär. 1920-23 Eesti välisministeeriumi infoosakonna juhataja. 1923-38 ajalehe “Vaba Maa” peatoimetaja. 1939-40 Eesti saatkonna pressiatašee Moskvas. Vahistati veebruaris 1941. Mõisteti NKVD tribunali poolt 26.07.1941 surma ja hukati.

37. Johan Laidoner – 12.02.1884 – 13.03.1953 Vladimir
Tallinna RK organiseerimiskomitee liige, charterliige
Sõjaväelane ja riigitegelane. 1919 kindralmajor, 1920 kindralleitnant, 1939 kindral. Osales I maailmasõjas, oli 1915-1916 Läänerinde staabi luureosakonna ülema abi, 1916-1917  diviisi staabiülem. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti diviisi ülem. Eesti esimese välisdelegatsiooni 1917-1918 liige. Välisdelegatsiooni liikmena esindas koos Julius Seljamaaga Eestit Nõukogude Venemaal. Nende ülesandeks oli ühenduse võtmine Soome esindajaga Petrogradis. Vabadussõja ajal (detsember 1918 kuni märts 1920) Eesti vabariigi sõjavägede ülemjuhataja, samal ametikohal detsembrist 1924 kuni jaanuarini 1925 ja märtsist 1934 juunini 1940. Lõpetas 1905 Vilno (Vilniuse) sõjakooli ja 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. I-III Riigikogu liige, kuulus Põllumeestekogude rühma. Oli Riigikogu välis-,  eelarve-, rahandus- ja riigikaitsekomisjoni esimees. Mitme panga ja aktsiaseltsi (Eesti Panga, G. Scheeli ja Ko. panga, “Ilmarise”, “Eesti Kiviõli”) juhatuse liige. Kuulus aastatel 1920-1929 kõigisse Rahvasteliidu Täiskogu istungitele saadetud Eesti delegatsioonidesse (v.a. 1921). Juhtis 1925 komisjoni, mille Rahvasteliit oli moodutanud Iraagi piiri määratlemiseks. Tegi 12.03.1934 koos K. Pätsiga sõjaväe abil riigipöörde. Oli 1937 Rahvuskogu ja 1938-1940 Riiginõukogu liige. 1934-1940 Eesti Olümpiakomitee esimees. Küüditati 19.07.1940 Pensasse, kus vahistati 28.06.1941. Viibis seejärel Pensa, Kirovi, Ivanovo, Moskva Butõrka ja Vladimiri vanglates. Mõisteti erinõupidamise otsusega 16.04.1952 25-ks aastaks vangi. Suri vangistuses.

38. Walter A. Leonard
USA asjur Eestis.

39. Erich (Eerik) Lepp – 04.01.1904 – 06.02.1981 Montreal
1927 lõpetas Budapesti aiandusinstituudi ja 1929 Debreceni põllumajandusülikooli. 1929-44 aiandusõpetaja ja maastikuarhitekt Tallinnas. 1944 põgenes Eestist. 1949 lõpetas Inglismaal Durhami Ülikooli maastikuarhitektuuri alal. Elas aastast 1954 Kanadas. 1955-72 Montreali aiandusarhitekt.

40. Elmar Lohk – 15.06.1901 – 11.02.1963 Göteborg
charterliige
1926 lõpetas Darmstadti Tehnikaülikooli. 1928-40 Tallinna ehitusarhitekt. 1936-43 Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud. 1943 põgenes Soome, kus töötas Alvar Aalto büroos (projekteeris Soome välisministeeriumi hoone). 1944 asus Rootsi, kus kavandas oma arhitektuuribüroos peamiselt. haiglaid.

41. Arthur Lossmann – 05.10.1877 – 01.08.1972 London
charterliige
1904 lõpetas Peterburi sõjaväe-meditsiiniakadeemia. Osales sõjaväearstina Vene-Jaapani sõjas, I maailmasõjas ja Vabadussõjas. 1920-35 Eesti sõjaväe tervishoiuvalitsuse ülem (1922 sanitaarkindralmajor). 1935 erru. 1944 põgenes Saksamaale, a-st 1947 Inglismaal. Maeti 14.11.1998 ümber Tallinn Sõjaväekalmistule. Memuaariraamat “Rahutus maailmas” (Stockholm, 1961).

42. Gerhard Lukk – 09.07.1891-?
Mereväeleitnant. Vabadussõjas Merejõudude Tehnikaosakonna juhataja. Pärast sõda Vene-Balti tehaste direktor. A-st 1921 Järvakandi tehaste omanik. Hollandi peakonsul Eestis. Küüditati 1941 Venemaale. Edaspidine saatus teadmata.

43. Martin Christian Luther – 26.04.1883 – 12.03.1963 München
charterliige
1914-1939 vineerivabriku “A. M. Luther” direktor. II Riigikogu liige. Eesti Vabrikantide Ühisuse esimees. 1939 asus ümber Saksamaale, 1941-44 viibis uuesti Eestis. Lahkus 1944 taas Saksamaale.

44. Boris Makovski – 18.03.1873 -?
A/ü Põhja Paberi- ja Puupapivabrik direktor. Vahistati septembris 1941 Saksa poliitilise politsei poolt, kui juut. 20.09.1941 mõisteti määramata ajaks koonduslaagrisse. Hukkus laagris.

45. Evald Maltenek – 09.02.1887 – 31.03.1938 Tallinn
Lõpetas 1911 Riia Polütehnikumi. Tallinna Tehnikumi õppejõud alates 1919. 1937-38 Tallinna Tehnikaülikooli jõumasinate ja soojusmasinate õppetooli korraline professor, prorektor 1936-38.

46. Voldemar Menning – 11.08.1885
Narva Kalevimanufaktuuri Tallinna osakonna direktor. Narva Kalevimanufaktuuri juhatuse liige.

47. Jaan (Heinrich) Mölder – 24.10.1900 -?
1932-40 mööblivabriku omanik Tallinnas. Asus 1939 Saksamaale.

48. Heinrich Neuhaus – 25.04.1886 – 12.05.1949 Rootsi
Lõpetas 1902 Tallinna linnakooli. Osales Vabadussõjas. A-st 1911 tööl AS Tallinna Laevaühisuses, 1922-40 selle tolleaegse suurima eesti laevafirma direktor. Eesti Laevaomanike Ühisuse esimees.1938-40 Riiginõukogu liige. Põgenes 1944 Rootsi.

49. Gottlieb Peter Ney – 07.11.1881 – 11.12.1973 Stierstadt, Saksamaa
1905 lõpetas Tartu Ülikooli cand. hist. kraadiga. 1905-12 ajaloo- ja geograafiaõpetaja Peterburis, 1913-19 Arhangelski gümnaasiumi inspektor ja direktori kt. 1919 siirdus Eestisse. 1923-35 haridusministeeriumi teadus- ja kunstiosakonna direktor. 1936-40 Riigiarhiivi ja Riigiraamatukogu direktor. Asus 1941 ümber Saksamaale, sealt 1948 Rootsi. Töötas Lundis arhivaarina.

50. Enn (Nikolai) Nurmiste (Neuhaus) – 13.07.1894 – 03.03.1968 Tallinn
1918 lõpetas Tartu Ülikooli. 1932-36 Tallinna Tehnikumi (1938. aastast Tallinna Tehnikaülikool) direktor. Töötas hiljem matemaatikaõpetajana Tallinnas. Arreteeriti 1950. Mõisteti NKVD tribunali otsusega 25-ks aastaks vangi. Vabanes 1955.

51. Paul Olak – 02.08.1880 – 31.10.1949 Stockholm
1898 lõpetas Kaarma õpetaja seminari. Töötas esialgu õpetajana, a-st 1907 ajakirjanikuna. 1924-26 Eesti Ajakirjanike Liidu esimees. Töötas a-st 1922 teatris “Estonia”, olles nii dramaturg, kui 1932-42 direktor (vaheaegadega). Põgenes 1944 Rootsi.

52. Fred (Friedrich-Alfred) Olbrei – 12.08.1893 – 25.03.1972 Tallinn
1918 lõpetas Jevpatoria sõjaväelendurite kooli. Kolonel. Osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Juhtis Vabadussõjas sõjaväe raadiosidet. Oli Sidepataljoni ülem. 1925 lõpetas Toulouse’i Ülikooli elektrotehnika insenerina. 1926-33 Kõrgema Sõjakooli õppejõud. 1934-40 Riigi Ringhäälingu juhataja. Viidi sõjaväelasena suvel 1941 Venemaale. Oli Tjumeni sõjakooli lektor. Vangistati 1944. Vabanes 1956. Töötas ENSV Ministrite Nõukogu tehnikaeksperdina.

53. Vladimir Paavel – 19.02.1900 – 16.04.1958 Neuss, Saksamaa
1925 lõpetas Karlsruhe Tehnikaülikooli. 1925-35 töötas insenerina Saksamaal. 1936-40 Tallinna Tehnikaülikooli erakorraline professor ja 1938-40 prorektor. Jäi Berliini teaduskomandeeringult 1940 tagasi tulemata. Pärast sõda üks Balti Ülikooli asutajaid ja õppejõude Pinneberigis 1945-49. Dr. tech. 1947 (Braunschweigi Tehnikakõrgkool).

54. Aleksander Paulus – 15.11.1872 – 18.10.1953 Stockholm.
Lõpetas 1894 Riia vaimuliku seminari. Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku (EAÕK) pea 1920-44, a-st 1923 metropoliit. 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1947 edasi Rootsi. Rajas EAÕK eksiilis. 1944-53 EAÕK pagulaskiriku pea. Maeti 25.10.1953 Stockholmi Metsakalmistule.

55. Ants Piip – 28.02.1884 – 01.10.1942 Nõrobi laager Permi obl.
Tallinna RK organiseerimiskomitee liige, charterliige
Peaminister 26.10.- 20.12.1920, riigivanem 20.12.1920- 25.01.1921. Õppis Kuldīga Õpetajate Seminaris. 1903-05 köster-kooliõpetaja Alūksnes, 1905-06 Kuressaare Nikolai õigeusu kihelkonnakooli, 1906-12 Kuressaare merekooli, 1913-15 Peterburi Jansoni kaubanduskooli õpetaja. Lõpetas eksternina Kuressaare gümnaasiumi, 1908-13 õppis Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, täiendas end 1912 Berliini Ülikoolis, 1913-16 Peterburi Ülikooli teaduslik stipendiaat. 1917 Peterburi Ülikooli eradotsent ja Vene Siseministeeriumi rahvuste departemangu ametnik, 1916-17 sõjaväeametnikuna Vene Justiitsministeeriumi kohtu peavalitsuse teenistuses. 1919 Eesti välisdelegatsiooni liikmena Peterburis ja Londonis, osales Pariisi rahukonverentsil. 1917-19 välisministri abi, 1919-20 Eesti delegatsiooni liige Eesti ja Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimistel. 1920 Eesti diplomaatiline esindaja Suurbritannias. 1920-21 riigivanemana ka sõjaminister. 1921-22, 1925-26, 1933 ja 1939-40 välisminister, 1923-25 Eesti saadik Ameerika Ühendriikides. 1917-18 Maanõukogu, 1919-20 Asutava Kogu, 1920-23 I Riigikogu ja 1938-40 Riigivolikogu liige.
1906-07 Kuressaare ajalehe “Hääl” toimetaja, 1923 “Vaba Maa” peatoimetaja. 1914-23 vandeadvokaadi abi, 1923-40 vandeadvokaat. 1919-24 Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori kt, 1924-40 korraline professor, 1930-39 ülikooli akadeemilise kohtu esimees, 1932 Kalifornia Ülikooli külalisõppejõud. 1930-40 Tartu linnavolikogu liige, 1935-38 juhataja.
Kuressaare Laenu ja Hoiu Ühisuse asutajaid, oli Saaremaa Õpetajate Liidu ja Eesti Lastekaitse Ühingu esimees. 1922-40 Rahvasteliidu Eesti Ühingu (1937-40 Välissuhete Ühing) esimees, 1929-40 Tartu Prantsuse Teadusliku Instituudi president, 1929-40 Paneuroopa Ühingu esimees, 1930-38 Noorte Kotkaste peavanema abi, 1932-40 Eesti-Läti Ühingu, 1932-40 Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu, 1935-37 Balti Riikide Koostööbüroo, 1937-40 Rahvusvahelise Vaimse Koostöö Komisjoni Eesti Komitee jm esimees, 1929-40 Soome-Põhja-Ameerika Ühendriikide, 1930-40 Eesti-Põhja-Ameerika Ühendriikide lepituskomisjonide liige, 1938-40 Kreeka-Põhja-Ameerika Ühendriikide lepituskomisjoni esimees. Olnud OÜ “Vaba Maa” ja Tartu Panga juhatuste liige, 1935-38 töötülide lahendamise komisjoni esimees jm. Arreteeriti 30.06.1941 ja suri vangilaagris Permi oblastis 01.10.1941.

56. Joakim Puhk – 25.05.1888 – 14.09.1942 Kirovi vangla
Tallinna RK organiseerimiskomitee liige, charterliige
Õppis Riia kaubanduskoolis. 1905.a revolutsioonist osavõtu pärast oli 1907-09 Peterburis vangis. Firma “J. Puhk ja Pojad” asutaja, omanik ja peadirektor. Masinaehitusvabriku “Ilmarine” direktor. 1925-40 Kaubandus-Tööstuskoja esimees. A-st 1931 konsulaarkorpuse vanem. Esindas Eestit Tartu rahukonverentsil. “AS Eesti Lloyd” juhatuse esimees. Leedu aukonsul 1921-27, Soome peakonsul Eestis. Vahistati 31.08.1940. Mõisteti erinõupidamise poolt surma ja hukati.

57. Jaan Põdra – 29.05.1894 – 04.02.1942 Kirov
1928-40 ETK juhatuse esimees. 1938-40 Riigivolikogu liige. Vahistati 28.01.1941. Mõisteti 12.12.1941 surma ja hukati.

58. Konstantin Päts – 23.02.1874 – 18.01.1956 Kalinin
charterliige
Peaminister, Riigivanem ja Riigihoidja 1918-38 seitsmel korral, Eesti Vabariigi President 1938-40.

1917-18 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 vangistati Saksa okupatsioonivõimude poolt, juulist novembrini 1918 vangilaagris Poolas. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka sise-, 1918-19 sõjaminister. 1922-23 I Riigikogu esimees. 1917-19 Maanõukogu, 1919-20 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu liige.

Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-98 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. 1898-99 teenis Pihkvas sundaega. 1900-01 vandeadvokaat J. Poska abi Tallinnas. 1901-05 ajalehe “Teataja” toimetaja, 1904-05 Tallinna linnanõunik, 1905 abilinnapea. Osales 1905.a revolutsioonis, põgenes välismaale, mõisteti tagaselja surma. 1905-06 pagulasena Šveitsis, 1906-09 Soomes, 1908-10 ajalehe “Peterburi Teataja” tegevtoimetaja. 1909 andis end Peterburis kohtuvõimudele üles ja mõisteti 9 kuuks vanglasse, karistuse kandis 1910-11 Peterburi Krestõ vanglas. 1911-16 ajalehe “Tallinna Teataja” toimetaja, 1916-17 sõjaväeteenistuses Tallinnas. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees.

1919-33 Kindlustusseltsi “Eesti Lloyd” esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige), 1925-29 Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu esimees, a-st 1935 aunõunik, 1925-36 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, a-st 1936 auesimees, 1927-37 sihtasutuse “Fenno-Ugria” esimees, oli Harju Panga nõukogu esimees, Tallinna Börsikomitee esimees. Pidas Kloostrimetsa talu Tallinna lähedal.

1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse, 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. 1938 Loodusuurijate Seltsi, 1938 Õpetatud Eesti Seltsi, 1938 Loodusvarade Instituudi ja 1939 Eesti TA auliige, üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Estica auvilistlane, Tallinna, Narva, Pärnu ja Tartu linna ning Tahkuranna valla aukodanik. Eesti Vabadusrist I/1 ja  III/1. Töid riigiõiguse ja poliitika alalt.

30.07.1940 vangistati NKVD poolt ja küüditati Venemaale, oli asumisel, vanglas, 1954-56 Kalinini vaimuhaiglas, kus ka 18.01.1956 suri. 21.10.1990 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.

59. Hugo-Bernhard Rahamägi – 02.06.1886 – 01.09.1941 Kirovi obl.
1913 lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. 1914-20 Kaarma koguduse õpetaja. A-st 1920 Tartu Ülikooli õppejõud, 1926-34 korraline professor ja usuteaduskonna dekaan. I ja IV riigikogu liige Kristliku Rahvaerakonna rühmas, 1938–39 Rahvuskogu liige, 1924–25 haridusminister F. Akeli ja J. Jaaksoni kabinetis. 1934-39 Eesti luterliku kiriku piiskop, kirikupea. Vahistati 25.04.1941. NKVD tribunali otsusega mõisteti surma ja hukati.

60. Märt Raud – 23.07.1878 – 04.03.1952 Krasnojarsk
charterliige
1912 lõpetas Riia Polütehnikumi. 1922-37 Riigi Põlevkivitööstuse, 1937-40
AS Esimene Eesti Põlevkivitööstus juhatuse esimees. 1941 ENSV Kergetööstuse
Rahvakomissariaadi mäe- ja küttetööstuse peavalitsuse vaneminsener. 1941-44
ehitusorganisatsiooni juhataja. 1944-48 – ENSV Riigiplaani põlevkivikeemia
osakonna juhataja. 1949-51 küüditatuna Krasnojarski krais, Shirinski rajoonis,
Balahtshini kullakaevanduse asulas. 1952 arreteeriti ja mõisteti 10 aastaks
töölaagrisse ja 5 aastaks asumisele.

61. Nigul (a-ni 1937 Nikolai Karl Eduard) Reimo – 20.12.1887 – 17.12.1941
Solikamsk
Vabadussõjas suurtükiväeohvitser. 1927 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude. 1921-24 ja 1925-34 Siseministeeriumi Politseivalitsuse direktor. 1934-40 Tallinn-Harju prefekt. Vahistati 24.09.1940. Suri vangistuses.

62. August Eduard Rennit – 17.10.1880 – 29.6.1945 Freidberg, Saksamaa
AS Tartu Pank juhatuse esimees. Asus 1939-41 ümber Saksamaale.

63. James O.Riddel
charterliige
Linavabriku omanik.

64. Ernst Rosen – 20.06.1884 – 05.08.1962 Saksamaa
charterliige
Piiritusetööstuse Rosen & Co peadirektor. Tallinna Saksa Aktsiaklubi president 1923-38. 1941 asus ümber Saksamaale.

65. Christian Rotermann – 16.11.1869 – 24.11.1950 Lidingö, Rootsi
A-st 1921 AS “Rotermanni Tehased” omanik ja direktor. Asus 1939 ümber Saksamaale.

66. Johan Rumberg – 19.05.1874
charterliige
1919-40 Eesti suurima kartuliekspordifirma A/S “Rumberg, Tuberg & Ko.” direktor ja üks omanikest.

67. Richard Räägo (a-ni 1935 Rägo) – 24.04.1893 – 02.10.1941 Kirov
Õppis 1910-1915 õigusteadust Tartu Ülikoolis, sooritades riigieksamid Moskva Ülikooli juures. 1915-1919 advokaat Tallinnas. 1919 Vabadussõjas. 1920-22 Riigikohtu abiprokurör. A-st 1922 riigiprokurör Tartus, a-st 1935 Tallinnas. 1939-40 riigikohtunik. Vahistati 06.07.1941. Suri vanglas.

68. Herman Salza – 16.04.1885 – 23.01.1946 Moskva
1906 lõpetas Peterburi mereväe kadetikorpuse. Kuni septembrini 1918 Vene laevastiku ohvitser (1917-18 Punalaevastik). 1919-24 Eesti merejõudude staabi ülem ja 1924-32 merejõudude juhataja. Asus 1939 ümber Saksamaale. Langes seal 1945 venelaste kätte vangi ja toodi Moskvasse. Suri Butõrka vanglas.

69. Klaus Scheel – 28.05.1890 – 30.07.1961 Baden-Baden
Tallinna RK organiseerimiskomitee liige, charterliige
Tallinna suurima erapanga “G. Scheel & Co” tegevdirektor. Asus 1940 üle Saksamaa Rootsi ja pärast sõda uuesti Saksamaale.

70. Aleksander Schipai (Šipai) – 08.08.1890 -?
Kreenholmi Manufaktuuri direktor. Üleriikliku Tekstiilitöösturite Ühingu juhatuse esimees.

71. Helmut Schulmann
Ajalehe “Revalische Zeitung” majandustoimetaja. 1939-40 OÜ Tarlon juhatuse liige.

72. Leo Sepp – 07.11.1892 – 13.12.1941 Ussolje laager, Permi obl.
Lõpetas 1914 Riia Polütehnikumi kaubandusosakonna. 1921-24 Eesti Panga direktor, 1924-27 ja 1938-40 rahaminister. A-st 1933 AS Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku direktor. Vahistati 15.02.1941. Suri vangistuses.

73. Johannes Sihver – 09.07.1882 – 27.01.1942 Solikamsk, Permi obl.
charterliige
1911 lõpetas Riia Polütehnikumi kaubandusosakonna. A-st 1931 Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu esimees. IV ja V Riigikogu liige. Vahistati 28.06.1941. Suri vangistuses.

74. Anton Stamm – 27.03.1884 – 02.12.1944 Posen, Saksamaa (Poola)
Meditsiinikolonel. Sõjaväe Keskhaigla osakonnajuhataja.

75. Edgar Sulg – 14.03.1891
1918 lõpetas Riia Polütehnikumi. AS “Postimees” juhatuse liige. 1925-1944 taimevõi- ja õlivabrik AS Extraktor direktor. III Riigikogu liige. 1944 põgenes Läände. Vironus.

76. Oskar Albert Suursööt – 30.05.1893 – 1950 Magadan
1924 lõpetas Detmoldi kommunaalteaduste akadeemia Saksamaal. 1918 Kaitseliidu organiseerija Tallinnas ja Harjumaal. 1925-28 Kaitseliidu Harju maleva pealik. IV ja V Riigikogu liige. Majandusminister 1932. A-st 1935 Isamaaliidu keskjuhatuse esimees. 1938-40 Riigivolikogu liige. Vahistati 05.09.1940. Suri vangistuses.

77. Christian Zarin

78. Harald Tammer – 09.01.1899 – 06.06.1942 Suhhobezvodnoje vangilaager Gorki obl.
Lehemees, sporditegelane ja tõstja. Lõpetas 1915 Tallinna kaubanduskooli. Võttis vabatahtlikuna osa I maailmasõjast ja Kalevi Malevas Vabadussõjast. 1933 lõpetas Pariisis Ecole libre des sciences politiques’i diplomaatiaharu. 1921-28 “Eesti Spordilehe” toimetaja, 1933-1940 “Eesti Päevalehe” peatoimetaja. Toimetas 1940 ajakirja “Revue Baltique”. Tõstmise maailmameister raskekaalus 1922, Pariisi olümpiamängude pronks 1924. Vahistati 1941. Suri vangilaagris.

79. Ilmar Tannebaum – 30.05.1888 – 30.10.1940 Tallinn
charterliige
Õppis 1907-12 Pariisi, Peterburi ja Jaroslavli ülikoolides, lõpetas viimase 1912. 1921-40 vandeadvokaat Tallinnas.

80. Anatol Tofer
Ettevõtja.

81. Georg Tofer – 17.01.1875 – 1940
Tekstiiliettevõtte kaasomanik, direktor. Mõni päev pärast Nõukogude vägede sissetungi juunis 1940 sooritas enesetapu.

82. Aleksander Tõnisson – 24.06.1883
Vesivarustus- ja keskküttetööstuse “A.Tõnisson & Ko.” omanik 1914-1940.

83. Herbert Tõnissoo – 18.11.1890 – 1974 Tallinn
Lõpetas Paldiski merekooli. Laevakapten 1920-30-ndatel. 1941 viidi auriku “Suur Tõll” kaptenina Nõukogude tagalasse. Pärast sõda Tallinna Merekooli õppejõud.

84. Richard Uritam – 17.05.1892 – 24.07.1957 New York
Vabadussõjas 2. ratsarügemendi ülem. A-st 1923 Estonia Eksporttapamajade juhatuse liige. 1944 Saksamaale, 1949 USA-sse.

85. Elmar Urov – 20.02.1906 – 07.02.1943 Sverdlovski obl.
Lõpetas 1932 Tartu Ülikooli majanduse eriala. 1923-35 Eesti Panga ametnik. 1937-40 AS Saku Õlletehas juhatuse esimees. Vahistati 1941. Suri vangistuses.

86. Kaarel (Karl) Uusmaa (Uusma, Uusmann) – 18.03.1901 – 12.03.1972 Lidingö,
Rootsi
1924 lõpetas Leipzigi Kaubandusülikooli. 1925-31 Eesti Londoni saatkonna ametnik. 1931-40 AS “Eesti Laevandus” juhatuse esimees. 1940-44 kalur Tallinna lähedal. 1944 põgenes Rootsi. Töötas joonestajana.

87. Jüri (a-ni 1935 Georg) Variste – 10.10.1907 – 04.03.1989 Tallinn
1932 lõpetas Tartu Ülikooli inglise filoloogia ja 1941 Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika alal. 1932-41 inglise keele õpetaja Tallinna koolides. 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse. 1941-44 koormeister Eesti Riiklikes Kunstiansamblites. A-st 1944 Tallinna Konservatooriumi õppejõud, 1944-51 direktori asetäitja, 1946-52 muusikapedagoogika, 1952-72 koorijuhtimiskateedri juhataja. 1962 professor. 1944-47 RAM-i dirigent. 1945-68 Eesti Raadio ja Televisiooni segakoori peadirigent. Õpilased Lembit Verlin, Heino ja Tõnu Kaljuste, Arvo Ratassepp, Ants Sööt. Laulupidude üldjuht.

88. Karl Vellner– 07.06.1894 – 28.08.1984 Stockholm
1920-40 šokolaadivabrik “Kawe” kaasomanik. 1944 põgenes Rootsi.

89. Edgar Vester – 21.11.1900 – 01.10.1978 Picton, Austraalia
1918-20 Vabadussõjas. 1922-27 Tartumaa metsakorraldusosakonna ametnik, 1927-29 Riigikontrolli revident, 1929-31 AS “Silva” metsarevident ja panga “AS G. Scheel & Ko” metsakonsulent. 1931-32 Sagadi abimetsaülem, 1932-34 Kolga revident-metsaülem. 1937-38 Põllutööministeeriumi Riigimaade ja -metsade Valitsuse inspektor, 1939-44 metsakasutuse büroo juhataja. 1944 Saksamaale, 19 49 Austraaliasse. Transporttööline ja eramaamõõtja, 1951-55 ja 1958-65 Uus-Lõuna-Walesi metsavalitsuse ametnik, 1955-58 kanafarmer. 1965 pensionile.

90. Aarne Vuorimaa
charterliige

1928-33 Soome saadik Eestis.

91. Hans Roland Võrk (Wõrk) – 29.11.1896 – 30.10.1978 Tallinn
Leitnant. Vabadussõjas autotranspordi organiseerija ja juht. Lõpetas 1925 Berliini Tehnikaülikooli. 1935-40 OÜ RET tehniline direktor. 1928-35 Tallinna Tehnikumi, 1940-48 Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, professor 1946. Vallandati 1948 ideoloogilistel põhjustel. 1956-61 EPA elektrifitseerimise kateedri juhataja. 1969-78 Patendiinstituudi Tallinna filiaali konsult-professor.

Viktor Hütt      Tallinna Rotary Klubi

Allalaaditud fail
Ühiskonna teenimine kõrgemale isiklikest huvidest